Eelkooliealiste isamaaline kasvatus GEF-i järgi: tundide teemad

2024 Autor: Priscilla Miln | [email protected]. Viimati modifitseeritud: 2024-02-17 22:22

Patriotism on sotsiaalne tunne, mida iseloomustab seotus kodumaa, inimeste ja selle traditsioonidega.

Moraalne ja isamaaline kasvatus on tegevuste süsteem, mille eesmärk on kujundada kodanikes kohusetunnet oma kodumaa vastu, rahvuslikku identiteeti, valmisolekut oma kodumaad kaitsta.

Patriootilise kasvatuse asjakohasus

Eelkooliealiste isamaaline kasvatus GEF-i järgi on tänapäeva tingimustes üsna asjakohane. Selle põhjuseks on materiaalsete väärtuste prioriteedi kehtestamine meie ühiskonnas vaimsetele. Noorema põlvkonna kasvatamine kodumaa austuse ja armastuse raames moodustab aga moraalselt terve, elujõulise elanikkonna.

Eelkooliealised lapsed on eriti emotsionaalsed, uudishimulikud, valmis empaatiaks, neil on kujunemas isiklikud suunised, mistõttu on võimalik kasvatustööd teha kõige viljakam alt. Seeaitab kaasa ka eelkooliealiste laste erilisele vastuvõtlikkusele täiskasvanute mõjule.

Eesmärgid ja eesmärgid

Isamaaline kasvatus koolieelses õppeasutuses toimub eesmärgiga kasvatada isamaa-armastust, vastutustundlikku suhtumist keskkonda ja inimestesse ning luua stabiilne põlvkondadevaheline side. Nende väärtuste kujunemine toimub sihipärase, süstemaatilise töö tulemusena lapsega.

Eelkooliealiste isamaaline kasvatus vastav alt GEF-ile hõlmab järgmisi ülesandeid:

• indiviidi moraalsete ja vaimsete omaduste kujunemine;
• oma rahvuse üle uhkusetunde kujundamine;
• oma rahva rahvus- ja kultuuritraditsioonidesse lugupidava suhtumise kujundamine;
• liberaalse positsiooni kujundamine eakaaslaste, täiskasvanute, teisest rahvusest inimeste suhtes.

Töö korraldamise vormid ja meetodid

Isamaalise kasvatuse programm koolieelsetes lasteasutustes eeldab ennekõike sellesuunalise sisemise metoodilise töö korraldamist. Kuna kui õpetaja ise isamaa-armastust ei tunne, siis ei suuda ta seda ka lastele edasi anda, peab ka õpetaja teadma, kuidas isamaalisuse ideid koolieelikutele kõige tõhusam alt edasi anda. Koolieelse lasteasutuse isamaalise kasvatuse metoodiline töö on suunatud pedagoogide kvalifikatsioonitaseme ja pedagoogilise kirjaoskuse tõstmisele. Selleks toimuvad temaatilised õpetajate nõukogud, konsultatsioonid, vastastikused klassikülastused.

Metoodilise töö teine osa on suhtleminevanemad, lapse perekond, kuna neil on oluline mõju koolieeliku isiksuse kujunemisele ja on oluline neile välja pakkuda peamised suunad laste moraalsete ja vaimsete väärtuste edukaks arendamiseks. Toimuvad temaatilised koosolekud, vestlused lastevanematega, kaasatakse koolieelse lasteasutuse tegevuse korraldamisse ja selles osalemisse.

Eelkooliealiste isamaaline kasvatus vastav alt föderaalsele osariigi haridusstandardile määratleb koolieelikutega töötamise meetodid:

• patriootiliste nurkade korraldus eelkoolis;
• ekskursioonide korraldamine kodumaa vaatamisväärsuste juurde, muuseumide, näituste külastamine;
• teemaatiliste ürituste korraldamine (pühad, matiinid, võistlused, võistlused);
• teemaliste arutelude läbiviimine kodumaa-armastuse teemal, asjakohaste teoste lugemine, luuletuste päheõppimine, filmide, saadete vaatamine.

Koolieelses õppeasutuses koostatakse igal aastal isamaalise kasvatuse kava, mis hõlmab kõiki metoodilise ja kasvatustöö vorme ja meetodeid. Kavas ette nähtud ürituste ja tundide teemade orienteeruv loetelu sisaldab: riigi- ja rahvapühadele pühendatud üritused, spordivõistlused, temaatilised tunnid looduse, kodumaa eripärade, traditsioonide, riigi sümbolite uurimisest.

Riiklikele pühadele pühendatud pidustused

Koolieelsetes haridusasutustes toimuvad isamaalise kasvatuse üritused on tavaliselt ajastatud nii, et need langeksid kokku vastavate riiklike pühade tähistamisega, nagu võidupüha, isamaa kaitsja päev,Rahvusvaheline naistepäev.

Sündmuseks valmistudes õpivad lapsed pühade ajalugu, saavad aru, kellele see on pühendatud ja miks seda tähistatakse.

Näiteks võidupüha tähistamiseks valmistudes saab läbi viia Rahutuvi kampaaniat, meisterdades koos lastega valgest paberist tuvid kui rahuliku elu sümbolid. Ürituse enda jaoks õppige sõjaväelaule ("Katyusha", "Võidupüha" jne), luuletusi asjakohastel teemadel. Kohtumise veteranide või sõjalastega saab korraldada projekti “Nii teistsugune lapsepõlv: sõda ja rahu” raames.

Isamaa kaitsja päeva tähistamist ette valmistades kujundavad poisid arusaama, et nad on tulevased mehed, tugevad ja tugevad, oma pere, kodumaa, selle kaitsjad. Puhkusel endal võib olenev alt laste vanusest läbi viia mitmeid erinevaid üritusi, näiteks isade õnnitlemise püha militaarteemaliste luuletuste, laulude ja tantsudega, spordi- ja võistlusvõistlused, vestlusring “Vajame rahu”, pühendatud meie riiki kaitsvale armeele.

Rahvusvaheline naistepäev on pühendatud pereväärtuste ja ema, naise kui pere eestkostja kuvandi kujundamisele koolieelikute seas. Traditsiooniliselt on selle päeva üritused pühendatud emade ja vanaemade õnnitlemisele. Eelmisel päeval teevad lapsed neile oma kätega kingitusi, arendades nende loomingulisi võimeid.

Rahvapühad

Selleks, et lapsed tajuksid end osana oma rahvast, peavad nad olema läbi imbunud selle alustest, mõistma selle originaalsust. Selleks DOW-skorraldada rahvaliku eluviisiga tutvumiseks vestlusi-tunde, kuid kõige paremini saavad lapsed infot mängu käigus. Rahvapühi saab tähistada laulude, tantsude ja hea tujuga, et traditsioonidega ühineda.

Pidustused algavad jõulude ja vana aastavahetusega. Lapsed õpivad laule, siis lähevad rühmadesse külla, laulavad, saades preemiaks maiustusi.

Maslenitsa tähistamist saab korraldada jalutuskäigu ajal, sellel saavad korraga osaleda kõik koolieelse lasteasutuse lapsed. Talv, Kevad, etenduses löövad kaasa pätid. Koolieelikud tutvuvad pühade ajaloo, olemuse ja sümbolitega. Maslenitsa põhisümboliks on pannkoogid, nende valmistamisel saab kaasata oma vanemad, korraldada omamoodi laada.

Lihavõttepühal on ka oma sümbolid. Lihavõttemunade värvimise tund. On palju meetodeid ja tehnikaid, mis annavad lapsele võimaluse arendada oma kunstilisi võimeid.

Spordimängud

Eelkooliealiste isamaaline kasvatus GEF-i järgi eeldab füüsiliselt terve inimese haridust. Seetõttu on füüsiline areng õppeprotsessi lahutamatu osa. Spordimängud ja -võistlused mitte ainult ei arenda lapsi, vaid loovad ka meeskonnatunnet, huvide ühtsust, tugevdavad perekondlikke sidemeid ja traditsioone.

Saate korraldada samade vanuserühmade vahel võistlusi sobivatel teemadel, näiteks pühendatud vene kangelastele. Puhkuse ajal tutvuvad lapsed vene eepostega kangelastest, nende sõjaväegaekspluateerib. Sellised võistlused nagu:

• "Sharpshooter" – pallide viskamine märklauda.
• Tõuetõmme.
• "Fast Rider" – teatevõistlus kummihobustel või suurtel pallidel.
• "Kõige tugevam" – vastaste õlaga matilt välja tõukamine.
• "Kangelaslik abi" – lõigake koopa sissepääs kuubikute kaupa lahti ja päästke kaunis tüdruk.

Eriline roll on laste ja vanemate ühisvõistlustel. Isamaa kaitsja päeva tähistamist vanemate ja ettevalmistusrühmade õpilastele saab korraldada sõjalise mänguga "Zarnichka", kus isad ja pojad osalevad teatevõistlustel ning emad ja tütred fännide võistlustel. Selline mäng kasvatab kollektivismi, patriotismi, tekitab huvi füüsiliste harjutuste tegemise vastu, arendab kehalisi põhiomadusi ja tutvustab suurspordi traditsioone.

Riigisümbolite uurimise tunnid

Eelkooliealiste isamaaline kasvatus GEF-i järgi eeldab riigi riigisümbolite tundmist. Nende uurimiseks peetakse vastavaid vestlusi, näiteks “Armasta oma kodumaad”, “Venemaa sümbolid”.

sisendavad ka kognitiivset huvi oma kodumaa ajaloo vastu.

Tundeid saab läbi viia info- ja kommunikatsioonitehnoloogia abil. Selleks tuleb etteantud teemal ette valmistada esitlus, varuda hümni helisalvestis.

Õppetunni järjestus võib olla järgmine:

1. Sissejuhatav osa, milles lapsed tutvuvad riigi geograafilise asukoha ja suurusega.
2. Venemaa lipu, selle värvide sümboolika tutvustus. Saate mängida mängu "Molda lipp".
3. Vapi sissejuhatus. Õpetaja selgitab lastele vapi kontseptsiooni, viib läbi mängu “Mõtle välja ja joonista oma pere vapp.”
4. riigihümni kuulamine.
5. Lõpposa, mis kontrollib, kuidas koolieelikud on materjali õppinud.

Väikese kodumaa teema avalikustamine

Meie kodumaa iga nurk on omal moel kordumatu ja originaalne. Oluline on tutvustada lapsele kodumaa looduse ilu, selle traditsioone ja elustiili.

Üks võimalus on korraldada koolieelses õppeasutuses koduloo minimuuseum. Siia saate koguda vanu igapäevaelu iseloomustavaid asju, rahvakunstitoodete näidiseid (tikandid, salvrätikud, laudlinad, amuletid, nõud, mänguasjad).

Teine viis oma kodumaad tundma õppida on korraldada ekskursioone, külastada vaatamisväärsusi.

Toimuvad ka infotunnid. Tundidele valitakse sobivad isamaalise kasvatuse teemad. Lapsed õpivad tundma oma kuulsaid kaasmaalasi, oma põlisasula tekkimise ja arengu ajalugu, piirkonna looduslikke eripärasid,uurige folkloori.

Koolieelses õppeasutuses tehtav süstemaatiline töö võimaldab sisendada koolieelikutesse esmaseid teadmisi oma kodumaa ajaloost, geograafiast, selle arengu- ja kujunemisjoontest.