2024 Autor: Priscilla Miln | [email protected]. Viimati modifitseeritud: 2024-02-17 22:29
Lapsepõlv on selline periood lapse elus, mil ta õpib kõike uut läbi mängu. Seda eesmärki taotlevad föderaalse osariigi haridusstandardi ettevalmistusrühma klassid. Kooli astudes pole ju niivõrd oluline osata lugeda ja tähti tunda, kuivõrd hästi arenenud ja korrektne kõne, iseseisva mõtlemise oskus, uudishimu, avatus maailmale. Kõik need lapsed arenevad ise läbi mängutegevuse.
Millised on koolieelse lapsepõlve hariduse standardid?
Vanemate rühmade lapsed on alati kooliminekuks ette valmistatud. Ja see juhtus vajalikke teadmisi nende väikestesse pähedesse “toppides”. Lasteaia ettevalmistusrühma tunnid toimusid koolitundide pildis ja sarnasuses. Samal ajal unustasid täiskasvanud, et eelkooliealiste laste jaoks peetakse väga oluliseks tähelepanu ja käitumise meelevaldsuse fikseerimise oskusi, mitte teadmiste taset.
Kooliminekuks ettevalmistatud laps ei peaks kartma uut ja tundmatut. Kui lastel on sellised omadused olemas, on neid väga lihtne õpetada. Seda kõike tuleb andatöötas välja föderaalriigi haridusstandardid, mis viidi sisse koolieelsesse haridussüsteemi. GEF-i ettevalmistusrühma klassid on väga olulised.
Kuidas haridusstandardeid rakendatakse?
See dokument sisaldab mitmeid olulisi põhimõtteid, millest peamine on nii eneseväärikuse kui ka lapsepõlve omapära säilitamine. Lapsele on võimalik tutvustada kultuurilisi väärtusi ja teda ühiskonnas sotsialiseerida ainult mängu kaudu, mis on laste peamine tegevusliik.
Võimaluse rakendada kõiki standardi väljatöötajate ettepanekuid annavad FGT - föderaalriigi nõuete - ettevalmistusrühma klassid, mis olid imikute hariduse standardi aluseks.
Ökoloogia. Kas koolieelikud vajavad selle kohta teadmisi?
Laste isiksuse kujundamisele suunatud pedagoogilises tegevuses oli üheks prioriteetseks valdkonnaks keskkonnakultuuri arendamine. Seda nõuavad inimkonna probleemid, mis on tekkinud tarbijasuhtumisest loodusesse. Nende parandamise alustamiseks on vaja ökoloogiat ettevalmistavas rühmas sisse viia tunnid, mis lapsepõlvest peale ei sisenda mitte ainult hoolivat suhtumist ja armastust looduse vastu, vaid hakkavad kujundama ka ökoloogilist kultuuri.
6-7-aastased lapsed suudavad selliseid teadmisi hästi omastada. Kuna aga lapsepõlves uute asjade omastamine toimub mängutegevuse kaudu, võib parimateks valikuteks pidada näiteks mängureisi,KVN, viktoriin ja muud vormid.
Ökoloogia ettevalmistusrühma mänguliselt läbi viidud tunnid annavad võimaluse sisendada lapsele ökoloogilise kultuuri põhitõdesid ja anda vajalikke teadmisi inimkonna probleemide kohta, mis on seotud tarbija suhtumisega loodusesse, samuti arendada kujundlikku kõnet ja oskust anda koolieelikutele üksikasjalikke vastuseid, õpetada neid meeskonnas töötama, näidates samal ajal üles sõbralikke suhteid.
Maailm ümberringi. Koolieelikule vajalikud teadmised
Eelkooliealiste jaoks on väga oluline oskus kõiges teda ümbritsevas õigesti navigeerida. Ettevalmistusrühma tunnid üle maailma on mõeldud selleks, et anda lastele mänguvorme kasutades vajalikke teadmisi oma riigi ja linna, täiskasvanute töötegevuse mitmekesisuse ja objektiivse maailma kohta.
Keskkonnamängud peaksid hõlmama ka selliseid meetodeid nagu funktsioonide avastamine, uurimine, vaatlus, mida on hea teha giidiga ringkäigul, samuti vestlusi, mis tugevdavad mängu käigus saadud teadmisi.
Didaktilised mängud, mis arendavad laste kujutlusvõimet, tähelepanu ja mõtlemist ning õpetavad olema ka enesekindlamad.
Milliseid tulemusi saab mänguvormide rakendamisega?
Tänu sellisele tegevusele peaks koolieelik avardama oma silmaringi ja tekitama püsiva huvi kõige vastu, mida taümbritseb. Ta saab oma teadmisi kasutada.
Pealegi pole probleemiks sisukat dialoogi pidada, kuna sõnavara rikastub märgatav alt. Ja see tähendab suurenenud enesekindlust, mis on koolis vajalik.
Eluohutus alushariduse süsteemis
Uus haridusstandardite süsteem paneb suurt rõhku sellele, et lapsed saaksid teatud olukordades turvalise käitumise kogemusi. Just lasteaedades ei tuleks panna mitte ainult sel teemal teadmisi, vaid ka mängu vormis omandatud kogemusi, mis võimaldavad ebastandardsele olukorrale õigesti ja õigeaegselt reageerida.
See võimaldab lapsel mitte ainult muutuda vastutustundlikumaks ja iseseisvamaks, vaid õppida ka kõiki vajalikke käitumisreegleid ohu korral. Lisaks aitavad eluohutuse ettevalmistusrühma tunnid kujundada lastes vastutustundlikku suhtumist turvalisusesse, mitte ainult isikliku, vaid ka ümbritsevate inimeste suhtes.
Eluohutuse põhitõed omandavad vanemas koolieelses eas erilise tähenduse tänu sellele, et laps valmistub iseseisvamaks eluks. Kui praegu on ta pidev alt vanemate ja kasvatajate hoole all, siis kooliskäimise algusega väheneb pidev kontroll tema üle täiskasvanute poolt. Seetõttu on selliste tegevuste eesmärk lapsi ette valmistada ootamatuteks olukordadeks.
Eluohutuse alaste teadmiste omandamine eelkooliealiste poolt
Peamised töövaldkonnad koolieelikutega eluohutuse aluste teemalon järgmised:
- Võimaliku ohu ilmnemise ennetamise võime arendamine ja sellest sõltuv alt - adekvaatse käitumise konstrueerimine.
- Valvsuse kujundamine keskkonna tajumisel.
- Ohutu käitumisreeglite valdamine.
Kuna koolieelikud ei suuda äärmuslikes olukordades veel kiiret ja adekvaatset otsust langetada, siis omandatud teadmised aitavad kaasa käitumisreeglite kujunemisele transpordis, tänaval ja sõiduteed ületades.
Eluohutuse ettevalmistusrühma tunnid on suunatud sellele, et lastes arendataks oskust mitte ainult ette näha ohuolukorra võimalikkust, vaid ka õigesti käituda, kui see juhtub, osata kasutada isikukaitsevahendeid.
Samuti on alates lasteaiaeast vaja sisendada käitumisoskusi sellistes olukordades, mis on täis vigastusohtu, õppida neid hindama ja võimalusel neid vältima. Ohutus ei ole ju ainult laste õpitud teadmised, vaid oskus erinevates olukordades õigesti käituda.
Eelkooliealised, kes õpivad aastaaegu
Kooliettevalmistusprogramm sisaldab ka põhjalikumat tutvumist aastaaegadega, samuti loodusnähtuste ja nendega kaasnevate tähtpäevadega. On oluline, et sellise koolituse tulemusena õpiks laps tegema sidusaid ja loogilisi järeldusi, jälgima toimuva seoseid ja neid selgitama.
Tundid ettevalmistavasGEF-i gruppi teemal "Sügis" on kõige parem teha reisimängu vormis, mis sisaldab nii vestluse elemente kui ka miniviktoriini. Igal koolieelikul on huvitav sügiseks visiidile minna, olles teinud lennu muinasjutumaale.
Ka mänguliselt läbi viidud ekskursioon on huvitav ka koolieelikutele. Sellise aastaaegade uurimise õppetunni tulemuseks pole mitte ainult sügise üldiste märkide üldistus, vaid ka tutvumine loomade ja lindude käitumise muutustega, täiskasvanute sügistöö iseärasustega, loomuliku muutusega. nähtused.
Joonistamine kui koolieeliku eneseväljendusviis
Uue haridussüsteemi arendajad peavad GEF-i ettevalmistusrühma tunde kui võimalust lapse isiksuse mitmekülgseks arendamiseks. Seetõttu antakse igaühele neist võrdne aeg.
Ja kuigi paljud vanemad püüdlevad selle poole, et nende lapsed omandaksid juba eelkoolieas lugemis- ja arvutamisoskused, unustades samas joonistamise, pealekandmise ja modelleerimise, peavad nad nendes tundides omandatud teadmisi vabatahtlikeks, ei saa alahinnata nende eeliseid. koolieeliku isiksuse kujunemisel.
Joonistamise ettevalmistusrühma tunnid aitavad lastel väljendada oma tundeid, ideid ja tundeid, tõhustada paljusid äsja omandatud teadmisi ja fikseerida need oma mõtetes. Joonistamine on otseselt seotud selliste vaimsete funktsioonidega nagu mõtlemine ja kõne, motoornekoordinatsioon, nägemine. See seob nad kokku, mitte ainult ei aita kaasa nende arengule.
Mis kasu on visuaalsest tegevusest alushariduses?
Sellised tunnid ei anna lastele võimalust saada kiiret tulemust ning seetõttu osatakse kujundada kannatlikkust ja visadust – koolis õppimisel vajalikke omadusi. Samuti pannakse nende abiga alus indiviidi loomingulisele arengule.
Ebatraditsiooniliste tehnikatega joonistamise ettevalmistusrühma tunnid tulevad samuti palju kasuks. Lõppude lõpuks saab koolieelik visuaalses tegevuses ebatavalise tööriistade ja materjalide kombinatsiooni abil paberil edasi anda kõik oma tunded ja fantaasiad, kajastada muljeid.
Kuidas läbi viia FGT õppetundi ettevalmistusrühmas?
Keegi ei kahtle vajaduses kehtestada alushariduses föderaalsed standardid. Aga milline on parim viis seda teha? Millised meetodid võivad lapsi köita, panna nad mõneks ajaks autoga sõitmisest või kiikumisest eemalduma? Muidugi mängutegevused, mille kaudu nad saavad õppida. Just selle kaudu peaksid kujunema arvutamise, lugemise, kirjutamise, joonistamise oskused. Mängu kaudu saavad koolieelikud kõige paremini tundma õppida ümbritsevat maailma ja käitumisreegleid selles. Just sellele on GEF-i ettevalmistusrühma tunnid suunatud.
Soovitan:
Logopeedilised tunnid lastele (2-3 aastased) kodus. Logopeedi tunnid lastega vanuses 2-3 aastat
Kui 2–3-aastane laps ei räägi, satuvad vanemad paanikasse. Neile tundub, et kui naabri lapsed räägivad väga hästi, siis nende beebi on arengus maha jäänud. Siiski ei ole. Logopeedid ütlevad, et iga laps on individuaalne. Mitterääkivaid lapsi saab õpetada kodus. Sellest artiklist leiate harjutusi, näpunäiteid ja nippe, mis aitavad teie lapsel huvi hoida
Mida peaks laps 4-aastaselt tegema? Klassid lastele vanuses 4 aastat
Seal on palju teavet selle kohta, mida laps peaks 4-aastaselt suutma teha ja milliseid oskusi peab laps igapäevaselt harjutama. Nüüd loetleme põhipunktid nelja-aastase lapse arengus
Ettevalmistusrühma klassid üle maailma. Välismaailmaga tutvumine
Soovitame tutvuda pedagoogiliste soovitustega ümbritseva maailma tundide läbiviimiseks lasteaia ettevalmistusrühmas: milliseid omadusi tuleks selles vanuses lastega töötamiseks valmistumisel arvesse võtta, kuidas kindlaks teha. eesmärgid ja eesmärgid, milline esitlusvorm valida. Teoreetilist aspekti kinnitavad praktilised näited tõhusaks praktikas rakendamiseks
Igapäevane rutiin GEF-i ettevalmistusrühmas. Võimlemine, jalutuskäigud, vaikne aeg, mängud
GEF-i ettevalmistusrühma igapäevane rutiin, selle omadused. Režiimihetkede täitmine korraliku töö tagatiseks lasteaias
Lasteaia keskmine rühm. Klassid keskmises rühmas
Artikkel kirjeldab lasteaia keskmise rühma laste õpetamise ja kasvatamise iseärasusi. Märgitakse, kuidas nad erinevad teiste rühmade õpilastest. Räägitakse, kuidas keskkonda õigesti korraldada nii, et see aitaks kaasa laste arengule. Esitatakse programmi ülesanded, millest tuleb kinni pidada laste tegevust lasteaias planeerides. Artikkel on kasulik koolieelsete lasteasutuste õpetajatele