Eesti hagijas ja beagle: erinevused, tõugude võrdlus, iseloom, omanike ülevaated

2024 Autor: Priscilla Miln | [email protected]. Viimati modifitseeritud: 2024-02-17 22:31

Mõned jahitõud on üksteisega väga sarnased. See kehtib eriti selliste koerte kohta nagu beagle ja eesti hagijas, kes on sarnased mitte ainult kutsikaeas, vaid ka täiskasvanueas. Seda sarnasust kasutavad paljud hoolimatud kasvatajad, andes välja ühe koeratüübi teise järel. Samuti ristuvad paljud inimesed neid koeri, saades tõupuhaste kutsikate asemel mutid.

Iseenesest on need kaks tõugu suurepärased jahikoerad, kellel on erinev temperament ja kehaehituse andmed, mis on vaid esmapilgul sarnased. Seetõttu peavad kõik, kes soovivad selle tõuga sõbraks saada, uurima eesti hagija ja beagle erinevusi.

Kahe tõu ajalugu

Mõlemad tõud kuuluvad jäljel olevate jahikoerte ja hagijate liiki. Beagle on vanim tõug, mis avastati Suurbritannias 15.-16. sajandil. Legendi järgi tõid roomlased maale koerad.võttis need hagijad kreeklastelt. Koeri aretati selleks, et aidata jahil jäneseid ja teisi suurnäriliste esindajaid tabada. Tõug ennast esitleti ametlikult kogu maailmale 1880. aastal. Siis tekkisid esimesed puukoolid ja beagle aretusklubid. Sellest ajast alates on neid aga aretatud dekoratiiv- ja peretõuna. Nende koerte laialdane levik algas pärast II maailmasõja lõppu.

Kui beagle kasvatati ja arendati loomulikul teel, ilma sundselektsiooni kasutamata, siis eesti hagijas tuli teha mõningaid muudatusi. 20. sajandi alguses pikendas Eesti üle 45 cm pikkuste hagijate jahikeeldu, mis loodi tollal ohustatud metskitse kaitseks. Seetõttu asusid jahimehed sellest olukorrast väljapääsu otsima.

Eesti hagija päritolu

Jõud kogunud, panid nad riigi sponsoreerima uut tüüpi beagle koera. Selle kampaania üks asutajatest oli S. N. Smelkov. Just tema tõi otse Inglisma alt mõned lühemad beagle'id ja asus neid ristama samade lühikeste hagijastega. Nendeks olid vene, šoti, soome, inglise hagijas, aga ka harrierid ja rebasekoerad. Igast uuest pesakonnast valiti välja kõige väiksemad kutsikad. See jätkus kuni uue koeratõu täiuslikkuse saavutamiseni. Juba 1959. aastal tutvustati maailmale uut koeratõugu - eesti hagijas.

Välised erinevusedkoerad

Inimestel, kes neid kahte tõugu ei mõista, on eesti hagija ja beagle erinevusi väga raske leida, kuna koerad on tõesti sarnased. Nende välised andmed on aga erinevad. Kuigi mitte igaüks ei saa neid erinevusi kindlaks teha.

RKF tõustandardi järgi on beagle siledakarvaline, väike, kuid tugev kolmevärviline koer. Koeral on piklik keha, pikk selg ja lühike nimme. Tema rind on väga madal. See langeb küünarnukkide alla. Beagle'i kõht on korralikult üles tõmmatud ning kael on pikk ja kumer. Koera jäsemed on sirged, üksteisega paralleelsed, paiknevad keha all ja on eriti lihaselised. Käpad on ümarad ja küüned lühikesed.

Eesti hagijas on suurema kehaehitusega ja jämedama karvaga jahikoer. Tema keha on pikem kui beagle'il ning tema turi on kaldus ja väljaulatuv. Koera selg on sirge, rindkere ei lange küünarnukkidest allapoole ja kõht on alati veidi sisse tõmmatud. Tema jäsemed, erinev alt beagle'i lihaselistest käppadest, on kuivad ja kondised. Küünarnukid on tihed alt keha külge surutud. Käpad on ovaalse kujuga ja küünised on beagle'i väikeste küünistega võrreldes üsna suured. Eesti hagija kaal on 12-25 kg.

Koera saba sarnaneb mõõgaga, kuna see ulatub kannapiirkonda. Saba väljastus on keskmine, nii et elevil koer ei suuda seda seljast kõrgemale tõsta. Kuna eesti hagija karv on väga kõva ja paks, tundub ta välimuselt paks ja suur. Beagle'i saba on keskmise suurusega ja pikkusega, sirge ja ilma keerdudeta. Täpselt nagu sisseEesti hagijas, on tihed alt kaetud villaga. Beagle'i kaal varieerub vahemikus 10–18 kg.

Erinevus karvkatte värvis

Eesti hagija ja beagle erinevusi on nende värvi järgi üsna raske kindlaks teha, kuna väliselt ei tundu nad nii erinevad. Klassikalise Beagle'i karv on valge mustade ja punaste laikudega. Samuti võib koer olla punakasvalge värvusega, mäger, valge-sidrun punaste või punaste laikudega. Looma sabaots peab olema valge, olenemata karvkatte põhivärvist. Koerad on enamasti mustad ja karvavärvilised, punaka tooniga täppidega. Villal võib olla ka valge taust mustade, kollaste, punaste laikudega. Koera käpad ja saba on valged.

Temperatuuride erinevus

Omaniku ülevaated eesti hagija kohta kinnitavad, et selle koera olemus erineb silmatorkav alt tema kaasbeagle temperamendist. Tõud on temperamendilt väga sarnased, kuna mõlemad on väga liikuvad ja aktiivsed. Beagles on aga sõbralikumad, energilisemad ja uudishimulikumad. Eesti hagijas on palju rahulikum ja tasakaalukam.

Kui beagle on sõbralik kõigi möödujate ja peretuttavate vastu, siis eesti hagijas jääb neutraalseks, andes oma armastuse ja lojaalsuse vaid omanikule ja tema pereliikmetele. Beagles näevad välja nagu tõelised energiaandjad. Nad püüavad kõikjale sisse pääseda, endale tähelepanu tõmmata ja tahavad kontakti luua iga piirkonna elusolendiga. See on kogu beagle'i iseloom. Eesti hagijatõu täielik kirjeldusvastupidine. See koer käitub vaoshoitult, intelligentselt ja austab käsuahelat, järgides head haridust. Ta vajab ka eluliselt inimese tähelepanu, kuid ta ei nõua seda ega ole peale surutud.

See koer võlgneb oma iseloomu hoolikale valikutööle, mis viidi läbi aastaid tagasi. Isegi pärast palju aega jäi ta intelligentseks töökoeraks, kes suutis oma kohustusi hästi täita ja jahti pidada. Beagles sobivad pigem lemmiklooma rolli. See aitab kaasa tõu olemusele. Beagle'i kirjeldamine on võimatu ilma nende võlu mainimata. See on piiramatu ja seetõttu tunnevad koerad end seltsikoertena suurepäraselt. Muidugi on nende küttimisrefleksid arenenud geenitasemel, kuid võrreldes eesti hagijatega kaotavad nad oluliselt väljendusvõimet.

Suhtumine lastesse ja perekonda

Eesti hagija ja beagle erinevused võib määrata ka koerte suhtumisest pereliikmetesse. Beagles usaldab kõiki. Nad tunnevad rõõmu kõigist, kes neile vastu annavad. Eesti hurdad on oma valikus peenemad ja ettevaatlikumad. Nad määravad endale alati ühe omaniku. Ainult nemad kuuletuvad talle kaudselt, kuid nad võivad eirata teiste pereliikmete juhiseid. Beagle’iga sujub paremini ka suhtlemine lastega. Seda tõugu koer on neile väsimatu, aktiivne ja rõõmsameelne sõber, kes on alati valmis aktiivselt mängima ja elu nautima. Koer võib pärast last tundide kaupa õue joosta ja teda oma kõlava haukumisega lõbustada.

Tõu kirjelduse aluselEesti hagijas, ta ei näita lapse suhtes samasugust entusiasmi. See koer mõistab alati, et tema peamine ülesanne on jahti pidada, mitte murul mängida. Muidugi ei käitu ta lastega agressiivselt. Hagijas ei solva ega hammusta neid kunagi, vaid mängib harvadel juhtudel, kui on sobiv tuju.

Hoolimata beaglite sõbralikkusest ja mänguarmastusest ei saa te väikest last sellise koeraga üksi jätta. Koer võib mängida ja siis lapse pikali lükata või teda kogemata lükata.

Koerad kohtlevad võõraid

Eesti hagija ja beagle'i võrdlust on tänaval lihtne teha. Jalutuskäigu ajal ilmnevad nende koerte erinevused väga selgelt. Beagle liputab rõõms alt saba, et kohtuda iga möödujaga. Ta jookseb kartmata kõigi inimeste, loomade ja laste juurde. Ta ihkab tähelepanu ja lihts alt armastab, kui talle seda antakse. Seda tõugu koer otsib kahtlemata mis tahes delikatessi või mänguasja, millega ta viitsib. Seetõttu tuleb beagle juba kutsikaeast peale treenida, et nad võimalikult vähe möödujatele reageeriksid ja peremehe käsklusi järgiksid. Sellist koera on tema kergeusklikkuse ja suhtlemisjanu tõttu üsna lihtne varastada. Seetõttu ei saa te rahvarohketes kohtades beagle rihmast lahti lasta.

Beagle’i ja eesti hagija erinevus seisneb viimase sünnipärases intelligentsuses. Hagijas juhindub kommetest ning seetõttu on ta väga rahulik ja tähelepanelik. Seda tõugu koer ei jookse kunagi kõigi elusolendite poole ega roni möödujate juurde. Võõras ei suuda teda millegi vastu meelitada ega huvitada. Mitte ühtegimaius või mänguasi ei suuda tema meelt hägustada. Paljud inimesed armastavad seda tõugu just tema kaasasündinud ettevaatlikkuse ja vaoshoitustunde pärast.

Koerad ja muud lemmikloomad

Mõlemad tõud peavad teisi lemmikloomi ainult saagiks. Seetõttu pole teise looma omamine soovitav. Kõiki kasse, hamstreid, papagoisid nad taga ajavad ja unistavad ohvrina tapmisest. Ainus erinevus nende kahe koera vahel on see, et beagle'i saab treenida teist tüüpi loomade suhtes ettevaatlikuks, beagle aga mitte. Kui beagle elab sünnist saati kassiga ühes toas, saab ta teda esindada mitte saaklooma, vaid sõbrana. Eesti hagijas jahib isegi kutsikaeas kõiki väikeloomi, sest tema instinktid on arenenumad kui beagle'il.

Koerte koolitatavus

Eesti hagijas reageerib treeningule väga hästi, kui seda teha võimalikult vara. Umbes kahest kuni kolme kuuni on vaja järk-järgult alustada meeskondade õpetamist, suurendades tundide intensiivsust vastav alt vanusele. Koeral on hea visadus ja mälu. Ta jätab kõik käsud kiiresti meelde ja oskab neid suurepäraselt demonstreerida. Eesti hagijas armastab õppida, kuid jahioskuste arendamine võtab neid praktikas harjutades kaua aega. Seega, kui koera kasutamine jahil ei ole prioriteet, on parem mitte täita koera pead tarbetute teadmistega.

Beagles on erinev alt eesti hagijatest väga rahutud. Neile käskude õpetamine on keeruline, kuna koerale ei meeldi paigal istuda. Ta onjookseb pidev alt, hüppab, mängib ja üritab omanikku aktiivsele tegevusele provotseerida. Beagle'i hästi treenimiseks on vaja palju kannatlikkust. Kui omanikul seda pole, on parem anda see koerajuhile. Kui jätate koera treenimise hooletusse, muutub ta kontrollimatuks nii kodus kui ka tänaval.

Koerte tööomaduste võrdlus

Hoolimata eelsoodumusest jahti pidada, erinevad koerad oma jõudluse poolest märkimisväärselt. Eesti hagijas jahtib meelsasti selliseid loomi nagu jänes, ilves, rebane. Samuti suudavad nad suurepäraselt jälgida metskitse, väikest metssiga ja linde. Paljud jahimehed, kes kasutavad seda tõugu saagi püüdmiseks, väidavad, et hagijat on võimatu treenida loomade jälgedele.

Teda on palju lihtsam võtta kui jänese jälge. Edaspidi kütib selle meetodiga harjunud koer ainult kabiloomi. Beagles on suurepärane jäneste, küülikute ja teiste suurte näriliste jahtimine. Erinev alt eesti hagijatest ei suuda nad endast suuremat saaki ületada. Viimastele meeldib omapäi saaki jahtida ja ajada. Kuid beagles eelistab pakkimismeetodit.

Omanikute ülevaated koerte kohta

Tuginedes nende kahe tõu omanike tagasisidele, võime järeldada, et kumbki koer tuleks valida sõltuv alt omaniku iseloomust. Inimesed, kelle lemmikloom on beagle, on aktiivsed ja rõõmsameelsed inimesed, kes tunnevad vajadust sama koera järele. Nad märgivad, et beagle muudab nende elu lõbusamaks, rõõmsamaks ja energilisemaks. Sellise koeraga pole neil kunagi igav.

Eesti hagijas on pühendunud, visa ja lojaalne sõber, kes tunneb peremeest ja kohaneb oma eluga. Nende koerte omanikud kinnitavad, et usaldusväärsemat koera kui eesti hagijas lihts alt pole. See tõug on väga populaarne rahulike ja mõistlike inimeste seas. Nad märgivad, et nad tunnevad end sellise sõbraga igal pool mugav alt, sest oma temperamendi tõttu on eesti hagijas suurepärane inimestele, kes sageli reisivad.