Teatritegevus keskmises rühmas muinasjutu järgi: planeerimine, korraldus, eesmärk, ülesanded, arendus

2024 Autor: Priscilla Miln | [email protected]. Viimati modifitseeritud: 2024-02-17 22:34

Teatritegevus keskmises rühmas on kasulik hobi igale lapsele. Iga teatrietendus õpetab talle midagi, paljastab midagi uut maailmast, millest beebi nii vähe teab.

Keskmine rühm sobib ideaalselt muinasjuttude lavastamiseks. Lasteaias või põhikoolis käies ei tea lapsed veel kõiki selle maailma keerukusi ja keerukusi ning neid ei huvita, et päriselu lood ei põhine muinasjutulistel stsenaariumidel.

Seetõttu võib teatritegevus keskmises rühmas olla kasulik nii lastele kui ka teatrile. Pealegi õpetavad sellised tegevused lapsi mitte ainult tegelase kuvandit “selga panema”. Samuti sisendab ta oskust mitte karta lava ja kartmata vaadata publikule silma. Vaatamata oma vanusele on lapsed sama närvilised kui täiskasvanud näitlejad ja muretsevad oma etenduse saatuse pärast.

Kuidas läheb keskklassil?

Teatritegevuse tunnid keskmises rühmas toimuvad reeglina,kaks või kolm korda nädalas. Osa ajast kulub laste ettevalmistamisele, oodates, kuni neis ilmneb vajalik tõsidus. Lapsed käivad paljudes tundides, et omavahel suhelda, lõbutseda, midagi uut arutada. Teater õpetab neile, et ühel hetkel on aeg peatuda ja asja kallale asuda.

Heaks näitlejaks saamine nõuab keskendumist, mida lapsed ei saavuta teatud vanuseni. Teatud mõttes õpetavad sellised tegevused neile distsipliini samamoodi nagu spordilõigud.

Kuid teatritegevus keskmises rühmas ei tohiks ületada lasteaialastel tundi ja põhikooliõpilastel maksimaalselt kahte. Vastasel juhul muutub see lapse jaoks väsitavaks.

Muinasjutud on keskmise rühma esituste populaarseim teema. Neid korraldatakse igaks sündmuseks: uusaasta, kuju põletamine Maslenitsas, lastekaitsepäev ja paljud teised. Teatritegevus keskmises rühmas muinasjuttude järgi viitab sellele, et kellest saab jõuluvana, kellestki - Lumetüdruk. Ja keegi võtab endale teised rollid.

Teatritegevuse planeerimine keskmises rühmas on kooskõlas lavastajaga, kes muinasjutu lavastab. See võib olla osa suuremast etendusest, mille on korraldanud vanem rühm, või see võib olla eraldi etendus ainult lastele. Ettevalmistus puhkuseks algab juba ette. Stsenaarium on kirjutatud mitu kuud ette, isegi kuus kuud enne nõutavat kuupäeva.

Teatritegevuse korraldamine keskmises rühmas on töömahukas protsess, mis võtab jõudu mitte ainult lastelt, vaid ka kasvatajatelt-lavastajatelt.

Kust saab muinasjutu stsenaariumi?

Seda tegevust koos peenmotoorika arendamise, kõndimise ja õues mängimisega peetakse kasulikuks viisiks laste tegevuses hoidmiseks. Lasteaedade ringide hulgas on näiteks teatritegevus keskmises rühmas. Muinasjuttude skripte leidub erinevatest raamatutest või erialaväljaannetest.

Mõnel juhul võib lavastaja iseseisv alt välja mõelda muinasjutu, sealhulgas detaile, mis äratavad lastes ja vanemates huvi. Ärge kartke eksperimenteerida, sest teatritegevus keskmises rühmas on just see protsess, mille abil saate improviseerida, muuta peaaegu kõike ja leida uusi lahendusi.

Loomulikult on see režissööri mure, aga lapsed saavad aidata ka kirjutamisel või toimetamisel. Enamasti tulevad just nemad välja huvitavaid ideid, mis laval suurejoonelised välja näevad. Lapsed vaatavad maailma teisest küljest, mis on täiskasvanule juba kättesaamatu.

Teatritegevuse planeerimine keskmises rühmas eeldab ka laste aktiivset osavõttu.

Kuidas vaadet luua?

Sel juhul muutub lapse teatritegevus iseseisvaks. Ta ei oota lihts alt puhkust, vaid sündmust, mille saab ise, oma kätega luua. Sellistel hetkedel ei oota lapsed isegi kalleid kingitusi ja päeva, mil puhkus saabub. Iga tund teatritegevuses keskmises rühmas stuudios võikruus nad ootavad sündmust, mille nad loovad ise oma andekusega.

Pärast stsenaariumi valmimist rollid jaotatakse. Enamasti teab lavastaja stsenaariumi valikul, kes milliseid rolle saab. Kuid tema otsus võib aja jooksul muutuda, kui koosseis muutub.

Kuidas lastele rolle määrata?

Rollide jaotus lähtub iga lapse isiksusest. Ja muidugi oleneb ka soost. Muidu täielik vabadus.

Kahtluse korral võib lavastaja jälgida, kuidas lapsed teatud rolle mängivad. Selleks antakse neile õigete sõnadega stsenaarium või õppeharjutus, et näha, kuidas laps sellega toime tuleb.

Teatritegevuses on oluline iga pisiasi: lapse liigutused, sõnad, intonatsioonid, peapöörded – kõik see mõjutab rollivalikut, isegi kui tegemist on väikese muinasjutuga puhkuseks.

Pärast rollide valimist algavad proovid.

Kui kaua võtab aega esinemiseks valmistumine?

Muinasjutu lavastamiseks kulub kaks kuud – see on keskmise rühma jaoks minimaalne periood.

Keskmise rühma laste teatritegevus on kombineeritud ka muude tegevustega, seega üle kahe-kolme korra nädalas pole soovitatav. Lapsed hakkavad väsima ja lõpuks peavad nad valima, mis on nende jaoks olulisem.

Proovidel proovivad lapsed neile määratud rolle. Alguses saadab nende iga liigutust stsenaariumi lugemine või režissööri parandused, kes võib näha uut ideed või muuta lavastust, et etendust mõjusamaks muuta. Kahe-kolme nädala pärast teavad lapsed teksti juba peast, mäletavad, millisel etenduse hetkel nad peaksid lavale minema ja kus olema.

Esituse lõpuleviimiseks kulub veel paar nädalat, kui kõik ebatäpsused on kõrvaldatud. Järk-järgult muutub etendus see, mida publik laval näeb.

Esinemise aeg on eelnev alt valitud ja on teada mitu kuud ette. Selline täpsus on vajalik mitte ainult teatritegevuse tundide jaotamiseks keskmises rühmas ja proovides, vaid ka riietusruumi töö selgeks korraldamiseks.

Proove tehakse tavariietes mitmel põhjusel: lapsed võivad kostüümi määrida, ära rikkuda, teistel näitlejatel võib riideid vaja minna. Kuid kaks nädalat enne etendust peaksid näitlejad juba teadma, mis kostüüme nad kannavad.

Mis on keskklassi eesmärk?

Teatris jälgib iga näitleja, olgu ta siis laps või täiskasvanu, oma aega ja kõike, mida ta vajab. Spetsiaalses ruumis - riietusruumis, mida kõik näitlejad kasutavad etenduse ajal riiete vahetamiseks, on igal näitlejal oma riidepuu, kus asuvad tema asjad, mitte kellegi teise omad.

Keegi peale vanemate ei kontrolli külaskäiku ja laps otsustab ise, kas ta vajab teatritegevust. Keskmine rühm seab klassile lihtsa eesmärgi – võimaluse õpetadalaps saab ise huvitavatesse tundidesse tulla.

Sellised meetmed õpetavad lapsi oma käitumist jälgima.

Kas keskmist ja vanemat rühma on võimalik ühendada?

Muidugi tulevad kasuks ka ühistunnid vanema rühmaga. Kui teatritegevus toimub kultuurimajas, siis on ka vanemaid - alla 18-aastaseid teismelisi, kes on teatritundides käinud juba päris pikka aega.

Nii väikelaste kui ka teismeliste osavõtul lavastatud etendused muutuvad huvitavamaks. Ja praegu õpib keskmine rühm seda oskust vanematelt, mõistes, et üsna hiljuti olid nad samad.

Muidugi võib tekkida konflikte ja nende lahendamine on lavastaja esimene ülesanne. Võib tunduda kummaline, et väikeses lasteteatri seltskonnas võivad tekkida lahkarvamused, aga nii see on. Aruteluteemasid leidub alati. Oluline on mitte lasta neil kasvada millekski enamaks.

Selline tegevus õpetab vanemat seltskonda mitte olema üleolev, vaid aitama noorematel "kolleegidel" mõista teatrikunsti peensusi. Teatritegevuse õppetundi keskmises rühmas koos vanema kaasamisega võib julgelt läbi viia samas ruumis.

Teatrietendus standardite järgi

Teatritegevus keskmises rühmas vastav alt GEF-ile soovitab juhiseid ja väärtusi, mis lapsel on. Nende hulgas: iseseisvus, algatusvõime, aktiivsus, oskus leida ühist keelt eakaaslaste ja isegi täiskasvanutega, paljude mängureeglite tundmine, positiivsus, positiivne suhtumine maailma,harmoonia iseendaga, ülespuhutud enesehinnangu puudumine, enesehinnang, austus enda ja teiste vastu.

Teatritegevusega tegeleval lapsel on fantaasiat ja kujutlusvõimet, aga ka leidlikkust, mis aitab tal lahendada paljusid probleeme.

Millised on tundide eripärad?

Teatritegevuse arendamine keskmises rühmas on teretulnud, sest sellise tegevuse kaudu omandavad lapsed olulisi oskusi. Eelistatav on teatritegevus, kuna see sarnaneb mänguga, sellega saab lapsi kergesti kaasata ühistegevusse eakaaslaste ja täiskasvanutega ning end väljendada. See on üks kõige kättesaadavamaid loomingulise tegevuse viise, millest laps saab rõõmu ja vajalikke teadmisi.

Tänu liidumaa haridusstandarditele saab hõlpsasti korraldada ka pedagoogitööd.

Lasteaiateater

Mõnel juhul, kui lasteaias toimub teatritegevus keskmises rühmas, võtavad üritusest osa ka vanemad. Nad aitavad oma lastele kaunistusi või kostüüme valmistada.

Iga tund lasteaias on nagu mäng, mis õpetab lastele midagi uut. Näiteks mõistmaks luuletuste või väikeste näidendite emotsionaalset tähendust, mida mängitakse nagu kahe-kolme lapse õpinguid. Sageli arutleb lavastaja rollis olev õpetaja lastega nende muljeid loetud teostest.

Lasteaia keskmisele rühmalevalitakse luuletusi, muinasjutte, dramatiseerimismänge erinevatel teemadel ja spetsiaalseid sketše. Näiteks öelge hellitav alt oma või naabri nimi, tehke sõbrale väljamõeldud kingitus, sisestage teile meeldiva kirjanduskangelase kujutis.

Lihtsamate harjutuste kõrval (luule päheõppimine ja lugemine, riimide loendamine, rollide järgi lugemine) moodustab see ettekujutuse laste teatrikunstist. Kasuks tulevad ka nukuteatri külastused, et laps näeks, milline võib olla üks tavaline k altsunukk näitleja-nukunäitleja juhendamisel publiku silme eest varjatult.

Teretulnud on teatritegevuse arendamine lasteaedade keskmises rühmas koos teiste laste tegevusvormide loomisega.

Kuidas muinasjuttu lasteaeda panna?

Muinasjuttude teemalised teatritegevused keskmises rühmas ei sunni etendusest osa võtma ainult lapsi, vaid ka lapsevanemaid ja kasvatajaid.

"Tõsiste" rollide jaoks, mis hõlmavad täiskasvanu (jõuluvana või lumetüdruk, teine märkimisväärne täiskasvanu või isegi eakas tegelane) kohalolekut, on oodatud vanemad. Või panevad lasteaia töötajad ise kostüümid selga.

Enamik vanemaid soovib oma lapsi publiku hulgas näha, mistõttu mõnikord keelduvad nad etenduses osalemast.

Lasteaedades toimuvad etendused otse kasvatajate abiga. Ärge nuhelge lapsi teksti unustamise eest eksprompt laval. See peab juhtuma kellegagi vähem alt korra elus ja kuikeskendu sellele, siis tekivad lapsel kompleksid ja tunne, et kellelegi ei meeldi see, mida ta teeb.

Et etendus oleks kõigile nauditav, on lasteaeda oodatud lapsevanemad ja lähedased. Teatritegevus (keskrühm) jääb teistele kauaks meelde.

Mis vahe on avatud tundidel tavatundidest?

Avatud tunnid on pedagoogide algatus. Nad pakuvad välja tohutul hulgal huvitavaid mänge, mis võivad köita laste tähelepanu.

Tänaval toimub teatritegevuse avatud tund keskmises rühmas, mis tõmbab teiste rühmade täiskasvanute ja laste tähelepanu. Mänge korraldatakse laste arendamiseks. Mängud võivad olla nii rühmas kui ka paaris või mitme inimesega.

Keskmise rühma teatritegevuse stsenaarium avatud tundides valitakse eelnev alt välja. See võib olla ka mitmele lasterühmale mõeldud etendus.

Näidendi harjutamist tänaval või teiste laste silme all peetakse samuti avatud õppetunniks, mille käigus võivad lapsed ja lavastaja ülesandeid täitvad hooldajad tulla välja uute ideedega süžee, kostüümide või maastike osas.

Kuidas saavad tegevused aidata lastel areneda?

Mõne aja pärast, kui lapsed on suuremad, muutuvad tunnid tõsisemaks. Teatritegevuse tund keskmises rühmas õpetab last tegutsema väljamõeldud esemetega, arendab kujutlusvõimet, kompetentset, puhast kõnet ning võimet näidata mis tahes sündmust näoilmete, žestide ja intonatsiooniga.

Tasapisi muutuvad tunnidlastele aina põnevam, hariv. Teatritegevuse ülesanded keskmises rühmas on mitmekesised. Pärast mitmekuulist teatrikülastust lasteaias muutub laps emotsionaalsemaks, vabanenumaks, enesekindlamaks ja eakaaslaste jaoks huvitavamaks.

Teatritegevus keskmises rühmas õpetab lastele vastutust oma asjade eest, annab võimaluse suhelda teiste lastega, kes on samuti huvitatud etenduse õnnestumisest, aitab luua uusi tutvusi, saada unustamatu võimaluse vaadata maailm lav alt.

Sellist mälu pole paljudel ja hetkel, kui etendus – paljude tundide pikkuse proovide vili – lõpeb, mõistab laps, et paljud tema eakaaslased ei tunne seda tunnet kunagi ära. Ja võib-olla ka vanemad, kes istuvad seal saalis.

Teatritegevuse tulemus

Ära alahinda teatritegevuse olulisust keskmises rühmas, pidades teatrit lapsele mittekohustuslikuks või lausa kahjulikuks. Teatrirühma tunnid ei arenda lapses mitte ainult paljusid häid omadusi, vaid suudavad anda ka vajalikke teadmisi, mida sporditundides või muudes sektsioonides ei saa.

Kui lasteaias või põhikoolis on võimalus teatriringis käia, siis tasub sellele kindlasti tähelepanu pöörata.

Võite minna koos lapsega ühte või mitmesse esimesse klassi. Kui vanematele midagi teatrirühma töös ei meeldi, siis neilenad võivad alati lapse kaasa võtta. Seda juhtub harva, kuid juhtub, et teatriringkondade töötajad osutuvad andekate laste suhtes hoolimatuks, püüdes neile peale suruda oma tõekspidamisi, mis lähevad vastuollu vanemliku seisukohaga ja mõnikord isegi terve mõistusega.

Kui vanemad midagi kahtlast ei märganud, võib lapse julgelt teatristuudiosse jätta. Ja siis kuulake tema rõõmsaid lugusid ringis kasulikult veedetud ajast.

Kui vanemad mingil konkreetsel põhjusel usuvad, et nende laps ei tunne huvi teatri, etenduste või näitlemise vastu, siis on parem pöörata tähelepanu teistele ringidele, mis köidavad lapse tähelepanu ja talle kasulik. Kuid ärge loobuge ideest enne, kui olete seda isegi proovinud. Laps ei pruugi tahta näitlemisele pühenduda, kuid see on tema enda valik.

Mida mitte unustada?

Peamine nõuanne, mida tavaliselt vanematele antakse: ärge avaldage lapsele survet. Kui lasteaias on teda veel lihtne panna midagi tegema, teda huvitama, siis mida vanemaks laps saab, seda kiiremini saab ta aru, mida ta vajab ja mida mitte.

Teatritegevus keskmises rühmas haarab ja kütkestab paljusid lasteaialapsi, etendusi peetakse üsna sageli, siis võib see jätkuda koolis ja võib-olla tulevikus ka erialaseks tegevuseks.

Kui tood lapse sellisele üritusele ja siis ütled talle, et koolis on teatritunnid, siis see toimibtugevam, kui vanemad ta sinna sunniviisiliselt tirisid. Kasuks tulevad ka plaanilised klassikülastused teatritesse ekskursioonide vormis: see arendab lapses üldiselt huvi teatritegevuse vastu.

Tunnid teatris muutuvad sisukaks ja tõeliselt kasulikuks vaid siis, kui kõik näitlejad on kohal oma vabast tahtest. See ei ole juhtum, kus sund toimib.

Kui laps väsib või tunneb teatri vastu nii suurt huvi, et lõpetab kodutööde tegemise ja hakkab süvenema ainult teatrisse, tuleb see lõpetada. Doseeritud tunnid toovad palju rohkem kasu kui iga päev mitu tundi.

Korduvad tegevused tüütavad lapse kiiresti ära ning põhjustavad väsimust ja stressi.