Kuidas õpetada last ise mõtlema? Kuidas õpetada last mõtlema

2024 Autor: Priscilla Miln | [email protected]. Viimati modifitseeritud: 2024-02-17 22:29

Paljud lapsevanemad on lapsepõlvest peale harjutanud last kuuletuma, karjuvad, kui ta midagi valesti tegi. Kui laps tegi vea, heidab ema talle kohe ette: "Näete, aga ma ütlesin, et sa ei saa seda teha!" Järk-järgult õpib laps tundma reegleid, mille on talle ette seadnud ema. Kuid paljud ei saa siiani aru, miks on vaja nii või teisiti tegutseda.

Täiskasvanud lapse elus saabub pöördepunkt, kui ta otsustab, et on väsinud oma emale kuuletumast, teen seda, mida ma ei saa. Selle tulemusena võib laps sattuda ebameeldivasse või ohtlikku olukorda. Ta ju ei õppinud kõige tähtsamat – iseseisva mõtlemise oskust. Kuidas õpetada last mõtlema? Juhtub, et vanemad mõtlevad sellele elulisele vajadusele hilja, kui lapsed juba kooli lähevad. Siis tuleb arusaam, et loogika ei tööta, suvalist ülesannet tuleb pool tundi selgitada, tundidele kulub tohutult aega ja närve.

Mida me saame: kodutööde eest saab laps tänu vanemate abile häid hindeid ning täiesti kontrolli ja tahvli juuresei sära. Probleem jääb alles – kuidas õpetada last mõtlema.

Kuidas kasvatada kuulekust

Vanemad tahavad juba varasest east peale kuulekust olulise eesmärgiga hoida last probleemidest eemal. Kaitstes last ohu eest, ärge kunagi öelge: "Ära tee seda, sest sa pead oma emale (isale, vanaemale jne) kuuletuma”. Laps peaks mõtlema juba varakult. Ta ei pea lihts alt ütlema "ei", vaid selgitama üksikasjalikult selle põhjust, mis võib juhtuda, milleni selline tegu võib viia. Näiteks selgitades põhjust, miks tikke kaasa võtta ei saa, tuleb lapsega läbi viia eksperiment – panna põlema paberitükk või riie, selgitada, kui kiiresti võivad riided või kardin toas tulekahjust põlema süttida..

Ärge kunagi ähvardage sõnakuulmatuse eest karistusega. Kui laps on ebameeldivas olukorras või hakkab tegema midagi ohtlikku, siis öelge: "Sa ei saa seda teha! Saate aru, milleni see võib viia!" Samal ajal õpetame lapsi järeldusi tegema. Laps hakkab iseseisv alt mõtlema, mäletab teie eelnevaid selgitusi ja mõistab, mis võib juhtuda. Pärast seda keeldub laps ise vempe tegemast, teades, kuidas tema trikk välja kukub.

Ärge kunagi hirmutage last erinevate hirmude väljamõtlemisega, näiteks: "Ära mine sinna, seal on babayka või Baba Yaga." Laps kasvab argpüksina ja ebakindlana.

Õigus eksida

Sünnist saadik laps hakkab ümbritsevat reaalsust tundma õppima, uurides kõike ümbritsevat. Kõik saab alguse kombatavatest aistingutest. Lapsmõistab, et sidrun on hapu, kui ta seda maitseb, ja raud on kuum, kui seda kogemata puudutada. Kogu lapsepõlvekogemus saadud aistingutest fikseeritakse ajus mälu abil. Sarnaste objektidega silmitsi seistes õpib laps analüüsima ja üldistama.

Ainult tänu isiklikule kogemusele mõistab beebi kiiresti asjade olemust ja oma tegude tagajärgi. Juba kaheaastaselt tekivad lapsel esimesed assotsiatsioonid. Intellekt areneb järk-järgult ja loogiline mõtlemine.

Kuidas õpetada last mõtlema? Vanemad ei tohiks last pidev alt tõmmata, kaitstes teda vigade eest. Kui näete, et beebi elule pole ohtu, siis laske tal teha viga, lõhkuda midagi odavat, vaadata, et nad võivad solvuda halbade sõnade peale ja mitte temaga mängida, kui ta ei õpi oma õppetunde, siis kogedes saab ta aru, mida sellele järgneb kindlasti kah päevikusse jne. Lõppude lõpuks õpivad kõik, ka täiskasvanud, ainult oma vigadest, mitte teistest.

Laps mõtleb

Varases eas on lapsel visuaalselt efektiivne mõtlemine ehk ta näeb objekti ja uurib seda meeltega - katsub käsi, võtab suhu, vaatab silmadega, kuuleb helisid objekti tehtud jne.

Kogemustega kaasneb järgmine mõtlemisviis, psühholoogid nimetavad seda visuaal-kujundlikuks. Siin kujutab juba laps, kellel on ümbritseva maailma valdamise kogemus, alles pärast objekti nägemist selle kujutist oma peas ette kujutanud, saab aru, mida ta saab teha, kuidas seda kasutada. Toimib analoogselt varem uuritud esemetega. Näiteks kui näete küün alt, kallista ei puuduta teda kätega, teades, et tuli teeb haiget, tema sõrmele kasvab valus mull, mis paraneb pikka aega. Kui ema ostis uue mänguasja, saab laps juba aru, kuidas sellega mängida.

Vanematele eelkooliealistele lastele on saadaval ka teistsugune mõtlemisviis. See on loogiline mõtlemine. Laps saab aru eseme sõnalisest kirjeldusest, oskab lahendada lastele lihtsaid loogikamõistatusi, manipuleerib esemetega vastav alt nende otstarbele, oskab sooritada praktilisi ülesandeid nii, nagu vanemad või lasteaiaõpetaja selgitavad. Seda tüüpi mõtlemine areneb järk-järgult kogu ülejäänud elu jooksul. See on kõige keerulisem tüüp, mis võimaldab lapsel lahendada igapäevaseid ja hariduslikke probleeme abstraktsete mõistete abil. Just seda tüüpi mõtlemist iseloomustab võime üldistada, analüüsida, loogiliselt arutleda, teha järeldusi, võrrelda ja luua mustreid.

Loogiline mõtlemine ei tule iseenesest, teleri taga istudes ei tasu eeldada, et see ilmub lapsele vanusega. Vanemad ja õpetajad seisavad silmitsi väljakutsega, kuidas õpetada last mõtlema. Tuleb teha igapäevane töö, mis koosneb informatiivsetest vestlustest, raamatute lugemisest ja erinevatest harjutustest.

Harjutamise tähtsus

Loogilise mõtlemise, mõtlemis- ja reflekteerimisvõime arendamine toimub järk-järgult, harjutuste ja ajutegevuse treenimisega. See aitab protsessi kiirendada ja muudab teie lapse koolimineku palju lihtsamaks.

Koolieelsetes lasteasutustes klassiruumis kasutatakse ülesandeid kaartidel võiverbaalne, mängutegevuse ajal meeskonnas. Aga aias lapsed õpivad ja kohanevad. Näiteks õpetaja annab ülesande, kõige arenenumad lapsed vastavad sellele ja enamik ülejäänud nõustuvad temaga, ise mõtlemata. Sellist nähtust võib kohata ka koolis, kui kontrollrühmas kopeerivad mahajäänud õpilased ülesande lahenduse ära suurepäraselt või isegi sam alt õpilaselt, kes tema ise. Peaasi, et lapsed, kes pole harjunud mõtlema, kasvaksid üles iseseisvuse ja algatusvõime puudumisena, täiskasvanueas reageerib see neile kindlasti.

Isegi nende laste vanemad, kes käivad lasteaias, ei peaks arvama, et ta saab koolis õppimiseks kõik vajaliku, peate kodus töötama lapsega individuaalselt, kasutades juba tuntud harjutusi. Nüüd on müügil palju eeliseid loogika, mõtlemise, kujutlusvõime arendamiseks. Ostke kõike, mida näete, töötage lastega, andes neile võimaluse sellele probleemile ise lahendus leida.

Nüüd toome teie tähelepanu mitmetele harjutuste tegemise võimalustele, selgitame, millest rääkida lapsega jalutuskäigul ja igapäevaelus, transpordis ja just lasteaiast koju minnes.

Kokkuvõtte harjutused

"Nimeta see ühe sõnaga." Lapsele kutsutakse mitut sama rühma eset, näiteks: kartul, peet, porgand, kurk või traktorid, bussid, trollid, rongid. Laps peab mõistma esemete sarnasust ja andma vastuse: köögiviljad või transport

• "Keeda kompotti võisupp". Laps nimetab koostisaineid, mis on esimeses käigus või kompotis, mõistes, et puuvilju supi sisse ei visata.
• "Pane korda". Siin peate andma lapsele pilte, nagu linnud, loomad, kalad ja putukad. Laps peab mõistma, millisele pildile see pilt kuulub, ja rühmitama need liigi järgi.

Loogikaülesanded

• "Leidke, mis puudu on." Antakse kaart, mis on vooderdatud lahtritesse. Igas reas on üksused sarnased, kuid neil on mõned erinevused. Viimasesse tühja lahtrisse peab laps joonistama puuduva elemendi, mis erineb teistest nii horisontaalses kui ka vertikaalses reas.
• Leidke õige vastus allolev alt pildilt.

• "Ökoloogilised ketid". Siin õpetame lapsi mõtlema, mis seos on nende mõistete vahel. Näiteks: leht - röövik - varblane, nisu - hamster - rebane, lill - mesilane - pannkoogid meega. Saate leiutada liikvel olles, jalutades või transpordis mängides.
• Mõtle ja tee pildi põhjal lause.

Loogikamõistatused lastele

Laps ei saa iseseisv alt loogilist mõtlemist arendada. Ta vajab abi. Kuidas õpetada last ise mõtlema? Andke neile loogilised ülesanded:

• Lind istub puu otsas. Mida peate tegema, et lindu häirimata puu maha võtta. Vastus: oodake, kuni ta minema lendab ja raiuge puu maha.
• Emal on poeg Seryozha,koer Bobik, kass Murka ja 5 kassipoega. Mitu last emal on?
• Milline lause on õige: "Ma ei näe valget munakollast või ma ei näe valget munakollast." Vastus: munakollane on kollane.
• "Minu nimi on Dima. Mu emal on üks poeg. Mis on mu ema poja nimi?"

Järeldus

Nüüd sa tead, kuidas õpetada last mõtlema, peaasi, et tahad oma lapsele tähelepanu pöörata, rääkida temaga kui võrdväärse pereliikmega, austada tema isiksust. Tulemus ei lase end kaua oodata, kogu töö eest tasutakse koolis suurepäraste hinnetega.