Eelkooliealiste kõnearendus vastav alt GEF-ile (6-7-aastased)

2024 Autor: Priscilla Miln | [email protected]. Viimati modifitseeritud: 2024-02-17 22:29

Lapse isiksuse õige kujundamine ei ole ainult vanemate ülesanne. Ka õpetajad peaksid selle otsuse tegemisel aktiivselt osalema.

Uute õppestandardite kasutuselevõtt

Aastal 2013/14 läksid kõik koolieelsed lasteasutused üle tööle uute standardite (FSES) järgi. Selle sammu põhjuseks oli Vene Föderatsiooni Haridus- ja Teadusministeeriumi korraldus (nr 1155, 2013) vajaduse kohta teha kohandusi laste kognitiivse ja kõnearenduse alases alushariduse töös.

Mis on GEFi eesmärk lasteaias?

Eelkooliealiste kõnearendust vastav alt föderaalsele osariigi haridusstandardile tunnustatakse vahendina suhtlemise aluste omandamiseks osana rahva kultuuripärandist, samuti pidevaks sõnavara täiendamiseks, keele kujundamiseks. kompetentne, sidus monoloog ja dialoogiline vestlus. Selle saavutamiseks on vaja loovust, dialoogi intonatsiooni ja helikultuuri kujundamist, pädevat foneetilist kuulmist, lastekirjanduse uurimist, lapse oskust eristada erinevaid žanre. Eelkooliealiste kõne areng vastav alt föderaalsele osariigi haridusstandardile (6-7-aastased) moodustab eeldused lugema ja kirjutama edasiseks õppimiseks.

Eelkooli ülesandedharidus

Eelkooliealiste kõne arendamine vastav alt föderaalsele osariigi haridusstandardile seab järgmised ülesanded: mitte ainult õige vestluse, vaid ka lapse mõtlemise kujundamine. Seire tulemused näitavad, et viimasel ajal on suurenenud nende koolieelikute arv, kellel on olulised häired õige kõnevõimes.

Oluline on kujundada koolieelikute kõne õigeaegselt, hoolitseda selle puhtuse eest, ennetada ja parandada probleeme, mida peetakse kõrvalekalleteks vene keele üldtunnustatud reeglitest ja normidest.

Koolieelse kasvatuse ülesanded (FSES)

Koolieelikute kõne arendamine vastav alt föderaalsele osariigi haridusstandardile (eesmärke ja eesmärke on lühid alt käsitletud eespool) toimub mitmes suunas:

• kooliealiste kognitiivse sfääri rikastamine vajaliku teabega tundide, vaatluste, eksperimentaalsete tegevuste kaudu;
• emotsionaalse ja meelelise kogemuse täitmine nähtuste, objektide, erinevate inimestega suhtlemise käigus;
• ümbritsevate sündmuste kohta teabe süstematiseerimine, ettekujutuse kujundamine materiaalse maailma ühtsusest;
• looduse austamise kasvatamine, positiivsete emotsioonide tugevdamine;
• tingimuste loomine, mis aitavad tuvastada ja toetada koolieeliku huve, tema iseseisvuse võimalust kõnetegevuses;
• imikutel kognitiivsete protsesside kujunemise tugi.

GEFi koolitaja töö

Igagi põhiülesannekoolitaja - koolieelikute kõne arendamine vastav alt föderaalsele haridusstandardile. Tänu temale toimub lapse suhtlemisoskuste esialgne kujunemine. Selle eesmärgi täielik elluviimine on lapse universaalse suhtluse kujundamine teda ümbritsevate inimestega koolieelse vanuse lõpuks. Vanem koolieelik peaks kergesti rääkima ühiskonna erineva vanuse, sotsiaalse staatuse ja soo esindajatega.

Eelkooliealiste kõnearendus vastav alt föderaalsele riiklikule haridusstandardile (6-7-aastased) hõlmab suulise vene keele oskust, orienteerumist vestluspartneriga suhtlemisel, oskust valida erinevaid vorme ja tajuda sisu vestlusest.

Juhised koolieeliku arenguks vastav alt GEF-ile

Uute standardite kohaselt peavad lasteaiad pakkuma koolieelikutele järgmisi arendusvaldkondi:

• kognitiivne;
• sotsiaalne-kommunikatiivne;
• kunstiline ja esteetiline;
• verbaalne;
• füüsiline.

Kognitiivse arengu tunnuste kohta

FSES eeldab kognitiivse ja kõne arengu jaotamist kaheks eraldi valdkonnaks.

Kognitiivne areng tähendab koolieelikutes uudishimu, huvi, õppimise aktiivsuse kujundamist. Ülesanne on kujundada koolieeliku teadvust, kujundada esialgseid ettekujutusi teistest inimestest, iseendast, erinevatest ümbritsevatest objektidest, suhetest, objektide omadustest (värv, kuju, rütm, heli, materjal, osa, kogus, tervik, aeg, rahu, ruum, liikumine,tagajärjed, põhjused).

Eelkooliealiste kognitiivne areng vastav alt föderaalsele osariigi haridusstandardile aitab kujundada lastes armastust oma kodumaa vastu. Tunnid annavad ettekujutuse inimeste kultuuriväärtustest, traditsioonidest, aga ka rahvuspühadest, aitavad paremini mõista planeeti Maa, loodusprotsesse, nähtusi, rahvaste ja riikide mitmekesisust.

Eelkooliealiste kõnearendamine

Eelkooliealiste kõne arendamine vastav alt föderaalsele osariigi haridusstandardile 1. nooremas rühmas seab ülesandeks kõne valdamise kui kultuuri ja suhtluse vajaliku vahendi. Lisaks aitavad tunnid lastel sõnavara rikastada ja foneetilist kuulmist kujundada.

Milliseid punkte peaksid koolieelikute kõnearendust kavandavad pedagoogid arvestama?

Föderaalse osariigi haridusstandardi kohaselt kujundab laps koolieelses eas kognitiivse kultuuri abil esmaseid ideid ümbritseva maailma kohta. Laste kasvades muutub nende maailmavaade. Ärge unustage, et väikese inimese tunnetus- ja arengutee erineb oluliselt täiskasvanute ettekujutustest, kes on võimelised ümbritsevaid nähtusi ja objekte oma intellektiga tajuma, samal ajal kui lapsed tutvuvad erinevate nähtustega emotsioonide abil. Täiskasvanud eelistavad töödelda teavet, pööramata piisav alt tähelepanu inimsuhetele. Koolieelikud ei suuda suurt teadmistevoogu tõhus alt ja kiiresti töödelda, seega on inimestevahelised suhted nende jaoks väga olulised.

Kolmeaastase arengu tunnusedbeebi

Kolmeaastase lapse jaoks toimib reaalsuse detailne sisu maailmataju aluseks. Selle vanuse laste maailm on konkreetsed üksikud objektid, objektid, nähtused. Maailma tunnetamine toimub põhimõttel: mida näen, seda kasutan, seda tean. Laps vaatab objekte erinevate nurkade alt. Teda huvitavad objekti välised (Kes? Mis?), Sisemised (Miks? Kuidas?) omadused. Selles vanuses ei suuda ta iseseisv alt mõista erinevaid varjatud parameetreid. Eelkooliealiste laste kõne arendamine vastav alt föderaalsele osariigi haridusstandardile esimeses nooremas rühmas on suunatud uute asjade, nähtuste õppimise protsessile, üksikute loomulike protsesside vaheliste seoste otsimisele.

Teise noorema rühma beebi arengu tunnused

Teise noorema rühma lapsed suudavad luua sõltuvusi ja esimesi seoseid nähtuste ja objektide vahel, seostada asjade sisemisi ja väliseid omadusi, analüüsida mõne tähtsust inimelule. Eelkooliealiste täielik kõne areng vastav alt föderaalsele osariigi haridusstandardile teises nooremas rühmas võimaldab selle rühma lastel omavahel suhelda, õppida täiskasvanutega rääkima.

Nelja-aastase beebi arengu tunnused

Nelja-aastaselt toimuvad isiksuse kujunemises olulised muutused, mis on põhjustatud ajukoores toimuvatest füsioloogilistest protsessidest, psüühiliste reaktsioonide muutumisest, aga ka kõne valdamise taseme tõusust. Tekkivate nähtuste kohta koguneb täielik teabevarulapse ümber. Eelkooliealiste laste kõne arendamine on väga oluline. GEF-i järgi on keskmine rühm periood, mil verbaalsel tasemel info tajumine aktiveerub. Lapsed hakkavad assimileeruma, mõistma erinevat huvitavat teavet ümbritseva maailma kohta. See vanus eeldab eelkooliealiste seas valimishuvide kujunemist ja seetõttu on vaja spetsiaalset arenguprogrammi.

Viie-aastase beebi arengu tunnused

Selles vanuses on lapsel juba kogunenud hulk teavet esemete, nähtuste, teda ümbritseva maailma kohta, oluline on seda õigeaegselt täiendada. Koolieelikute pidev kõne arendamine vastav alt föderaalsele osariigi haridusstandardile selles vanuses võimaldab liikuda selliste mõistetega nagu "sümbol", "aeg", "märk" elementaarse esmase tutvumise juurde. Need on edasisel kooliks valmistumisel väga olulised.

Kasvataja tutvustab selliseid kontseptsioone, arendades koolieelikute kõnet vastav alt föderaalsele haridusstandardile. Selle ülesanne on last huvitada. Näiteks teatud sümbolite moodustamiseks töötavad lapsed maakera, liiklusmärkide, kuude, kliimavööndite, rühmaikoonidega. “Aega” peetakse selles vanuses tõsiseks teemaks. Kuigi lapsel pole aimugi, mida see mõiste tähendab. Ta on halvasti orienteeritud, mis päev täna on ja millal see või teine sündmus aset leidis. Tema jaoks on oluline õigesti ja arusaadav alt selgitada, mis on homne, tänane ja eile.

Eelkooliealiste kõne arendamine vastav alt föderaalsele osariigi haridusstandardile on suunatud lugude koostamisele aja, kalendri kohta. Neid mõisteid lastele tutvustav õpetaja loob rühmas tõelise "minevikunurga". ATSelle tulemusena süvendavad ja laiendavad koolieelikud oma ideid eluta, elava looduse ja nendevaheliste suhete kohta. On oluline, et pedagoogid aitaksid oma hoolealuseid, juhendaksid neid keerulises õppeprotsessis, looksid koos põhjuse-tagajärje seoseid ning edendaksid positiivset suhtumist ümbritsevasse maailma.

Oluline punkt, mis mõjutab lapse kognitiivsete omaduste kujunemist, on motivatsiooni olemasolu. Koolieeliku õppimisvõime areng sõltub otseselt saadud teabe kiirest omastamise oskusest. See on koolieelikute kõne arendamine vastav alt föderaalsele haridusstandardile. Programm "Sünnist kooli" on beebi eduka kujunemise võti. Koolieelses eas lapse kõne areneb väga kiiresti - kuueaastase lapse jaoks peetakse 4000-sõnalist "panka" normaalseks.

Eelkooliealistele arendava keskkonna loomise viisid

Eelkooliealiste isiksuse kujunemise tagamiseks on oluline luua arendav aineruumiline keskkond kõigis vanuserühmades.

GEF DO-s on selged nõuded, mis suurendavad koolieelikute huvi. Arenev objekt-ruumiline keskkond peaks standardite järgi olema multifunktsionaalne, transformeeritav, rikkalik, ligipääsetav, muutlik ja ka turvaline. Küllastumise poolest vastab see täielikult laste vanuselistele iseärasustele ja ka haridusprogrammi sisule.

Üheks peamiseks tingimuseks areneva ruumilis-subjekti keskkonna loomise protsessis peetakse täielikku vastavustmaterjal laste vanusele. See on oluline ja raskesti teostatav. Föderaalse osariigi haridusstandardid eeldavad individuaalset lähenemist igale lapsele, mida on täielikult võimeline pakkuma ainult kõige kogenum õpetaja, kellel on väikelastega töötamise kogemus.

Oluline on mõista, et igas järgmises rühmas peab laps arendama varem omandatud oskusi, sellel põhinevad koolieelikutele mõeldud kaasaegsed haridusprogrammid.

Kokkuvõtted

3–5-aastastele lastele, kes on mängust üleminekul, tuleks anda võimalus keskkonnast lähtudes põhioskusi arendada. Mälu, mõtlemise, kõne ja tähelepanu arendamise mustrid hõlmavad keskkonna loomist objektiivseks tegevuseks (mängusituatsioonid), aga ka tingimuste loomist indiviidi arenguks ja harimiseks.

Nooremas rühmas peaks koolieelikutel olema erinevaid tegevusi, mängu ja õppimise vahel peaks olema seos. Nooremate rühmade kasvatajad on kohustatud oma töös kasutama mängu-, rühma-, ainetunde.

Keskmine rühm eeldab sujuvat üleminekut mängutegevuselt akadeemilistele õpingutele.

Vanemas rühmas on suur tähtsus rollimängul, millel on erinõuded. Õpetaja on kohustatud kujundama aineid arendava keskkonna, motiveerima koolieelikuid tunnetuslikuks tegevuseks.

Ettevalmistusrühmas kasutatakse föderaalse osariigi haridusstandardile vastavaid õppemeetodeid, mis aitavad lapsi kooliks ette valmistada. Edasiõppimise edukus sõltub koolieeliku ettevalmistuse tasemest.