Noored – mis see on?

2025 Autor: Priscilla Miln | [email protected]. Viimati modifitseeritud: 2025-01-22 18:00

Kõigis sõnaraamatutes on nooruse mõiste taandatud üheks üldmõisteks. Noorus on teatud vanuseperiood, mil inimene kasvab, tema üleminek lapsepõlvest täiskasvanuikka. Vaatame lähem alt, mis on sellele vanuseperioodile omane.

Nooruse määratlemine

Noorus on üleminek täiskasvanud iseseisvale elule. Psühholoogid määravad kindlaks varase nooruse, see tähendab vanema kooliea, vanuses 15–18 aastat ja hilise - 18–23 aasta vanuse piirid. Noorusperioodi lõppedes on organismi kui terviku füüsiline areng juba lõppenud. Selle etapi psühholoogilisteks kriteeriumiteks on eneseteadvuse areng, enesemääratlemine kutsealal, üleminek täiskasvanuikka.

Varajane nooruse perioodil pannakse paika erialased huvid, töövajadus, aktiivsus ühiskonnas, tehakse eluplaane. Lapsepõlv ja noorukiea isiksuse kujunemises on naabruses, kuid järkjärguline üleminek ühest etapist teise muudab noorukid täiskasvanutest sõltumatumaks, nad püüavad end ühiskonnas maksma panna. Meeskonnas on selles vanuses lisaks üldisele suhtlemisele kasvav vajadus tihedamate individuaalsete suhete järele,manused.

Nooruses kujuneb ka moraalne teadvus, kujunevad kindlad elusuunad, ideaalid, maailmavaade, kodanikuomadused. Keerulised ja vastutustundlikud ülesanded ebasoodsates avalikes ja sotsiaalsetes tingimustes põhjustavad sageli psühholoogilisi konflikte nii vanemate kui ka ühiskonnaga tervikuna. Käitumishälbed võivad ilmneda nii poistel kui tüdrukutel.

Varajane noorus. Funktsioonid

Varajane noorusaega liikudes laieneb inimesele kättesaadavate sotsiaalsete rollide ring, mis on seotud teatud elutegevusega. Just selles vanuses leiavad aset mitmed olulised ühiskondlikud sündmused, nagu näiteks passi saamine, abiellumisvõimalus, vastutus kuritegude eest, valimisõigus.

Nooruses on juba vaja otsustada, otsustada elukutse valiku üle, teha edasisi eluplaane. Lähikeskkond ja ühiskond hakkab peale suruma, elukutse valikuga kiirustama. Et noormees ei saaks selles keerulises ülesandes eksida, vajab ta abi. Enesemääramine sellise valiku puhul on peamine uusformatsioon, noorusliku isiksuse omandamine.

Varase nooruse põhijooneks on eluplaanide koostamine. Noormees hakkab juba olevikku vaatama tuleviku seisukoh alt. Ta teeb plaane, teeb väljavaateid, kuid alles hilises nooruses saab ta neid ellu viima.

Hilise nooruse psühholoogilised omadused

Hiline noorukieas, mille aastad langevad 18. eluaastale, põhiülesannepaneb ametisse enesemääramise ja kehtestamise. See on mitmeastmeline ja mitmemõõtmeline protsess. Praegusel ajal on oluline tõsta esile ühiskonna ülesanded, kujundada individuaalne elustiil, mille üheks peamiseks osaks saab amet. Enesemääramine kutsealal on terve rida ülesandeid, mille ühiskond on indiviidile seadnud. Need tuleb lahendada järjestikku teatud kindla ajavahemiku jooksul. Otsused tuleb langetada etappide kaupa, hoides tasakaalu isiklike kalduvuste ja eelistuste ning ühiskonna vajaduste ja nõuete vahel.

Hilise noorukiea perioodil võimaldavad juba stabiilselt kujunenud psühholoogilised hoiakud teha reaalseid otsuseid, vastutada täielikult oma tegevuse eest ja võtta vastutust teiste eest.

Sotsiaalsed motiivid, noorte põhiprobleemid

Noorus on eluperiood, mil inimesel on teatud motiivid, mis iseloomustavad tema tegevust. Noored on täis energiat, helgeid tulevikulootusi, seetõttu juhinduvad nad sellistest teguritest nagu:

• Usk pideva arengu ehk jätkuva õppimise vajalikkusesse.
• Enesemääramine erialal on vajalik ettevalmistus edasiseks iseseisvaks eluks.
• Enesemotivatsioon on soov ühiskonnale kasu tuua.

Noort iseloomustab suur hulk elulisi küsimusi, millest peamised on järgmised:

• Tuleviku tegevusala valimine. Seotud võimetega, prioriteetsete teadmistega, mis on teatud valdkonnas juba omandatud.
• Väärtused elus, misotsustanud tänu avalikule südametunnistusele.
• Inimestevahelised suhted.
• Sotsiaalne aktiivsus, mis väljendub mistahes üritustel osalemises.
• Väljakujunenud maailmavaade fundamentaalsetes küsimustes.
• Huvide sfäär ja elunõuded, mis viivad materiaalsete vajaduste laienemiseni.
• Ühiskonnas koha leidmine.
• Otsides vastust nii elu mõtte kui ka inimese eesmärgi küsimusele.

Professionaalne enesemääramine

Noorus on eluetapp, mil tuleb silmitsi seista professionaalse enesemääratlusega. Psühholoogid jagavad selle neljaks etapiks:

1. Lapsepõlves kaotab laps juba mängu ajal mistahes elukutse teatud elemendid.
2. Noorukieas lapsed fantaseerivad ja näevad end ühes või teises vormis (elukutses).
3. Nooruses algab juba eelnev eriala valik. Siin tuleb selle või selle tegevuse sorteerimine, hindamine kõigepe alt huvide, seejärel õpilase enda võimete seisukoh alt, lõpuks väärtussüsteemist lähtuv alt.
4. Tulemuseks on elukutse valik, mille käigus tehakse otsus konkreetsete toimingute kohta (konkreetsesse asutusse vastuvõtmine).

Soovitused täiskasvanutele

Nooruse olemus on maksimalism, seega tuleb arvestada elukutse valikut mõjutanud teguritega, objektiivsete ja subjektiivsete tingimustega: sotsiaalne ja rahaline olukord, nõuete tase ja teabesisu, vanemate haridus. Väärib märkimist, et paljudnoorukid püüavad saavutada kõrgemat positsiooni kui nende pereliikmed. Huvitav fakt – paljude taotlejate jaoks tundub vanemate haridus olevat olulisem kui nende materiaalne heaolu.

Elukutse valikul juhinduvad noored sageli ühiskonna arvamusest, neid köidab eliit, eriala prestiiž. Kuid samal ajal peavad nad arvestama, et konkurents selles tegevusvaldkonnas on palju suurem. Siin seatud eesmärkide saavutamiseks peate näitama kõiki oma tugevaid isikuomadusi.

Kui õpilasel ei ole teatud huvisid, siis võib eriala valik olla keeruline. Juhtub ka vastupidi, olles juba lapsepõlves eriala valinud, ei taha tulevane soovija mingitest alternatiividest rohkem kuulda. Mida teha? Mõlemad juhtumid nõuavad pädevat pedagoogilist korrektsiooni, vanemate tarka lähenemist. Kogu õppetöö vältel oli vaja laiendada lapse silmaringi, tutvustada talle paljusid erialasid, rääkida erinevatest tegevusliikidest. Teisel juhul tuleb noormehele selgitada tagasilöögi teostatavust, et ta ei peaks tulevikus pettuma.

Sõprus ja armastus

Nooruse tee läbib tingimata selliseid tundeid nagu sõprus ja armastus. Kõige sagedamini armuvad tüdrukud vanuses 16-18, harvemini poisid vanuses 12-15, seda näitas uuringuküsitlus.

Armastus tekib nooruses mitme asjaolu tõttu. See on puberteet ja soov omada armastatut, kellele saaks paljastada kõige salajasemad saladused,ja vajadus emotsionaalse seotuse järele, sest üksindustunne on eriti terav puberteedieas.

Nooruslikes inimestevahelistes suhetes on sõprus ja armastus lihts alt lahutamatud. Üks viib sageli teiseni. Tüdrukud ja poisid otsivad aktiivselt partnereid, intiimseid kontakte. Nad lihts alt ei saa kaua üksi olla. Mõnikord jäävad vanemad õpilased nendesse suhetesse nii kinni, et unustavad elu muud tahud. Täiskasvanud peaksid taktitundeliselt ja usalduslikult aitama "taevast alla tulla", osutama teistele eluväärtustele.