Püha Jumalaema püha katedraal. Sissepääs Pühima Neitsi Maarja templisse

2024 Autor: Priscilla Miln | [email protected]. Viimati modifitseeritud: 2024-02-17 22:30

Jaanuari nimetatakse õigustatult üheks pühaderikkaimaks kuuks. Lisaks armsale aastavahetusele ja jõuludele tähistatakse selle kuu 8. kuupäeval tähtsat kirikupüha - Püha Neitsi Maarja katedraali.

Miks on see päev usulisest seisukohast nii tähtis?

Kirik pühitseb Püha Jumalaema katedraali mitte juhuslikult järgmisel päeval pärast Kristuse sündi.

Issanda teenijad pöörduvad ülistavate palvetega Jeesuse Ema poole, kelle Issand valis sünnitama Jumala Poega. Piibel räägib Maarja neitsisünnist ja valutust sünnist. Kuna ta on väga valitud neitsi, on kirikukombestikus tavaks Jeesuse ema austada kohe pärast tema sünnipäeva.

Miks seda püha nimetatakse katedraaliks?

Jumalaema austatakse aastaringselt. Tema sünnile, inglilt heade uudiste saamisele ja nii edasi on pühendatud palju kirikurituaale. Kõigepühaima Theotokose katedraali pidu on nii nimetatud, kuna see on suunatud kindralile. Maarja teenistus. Jutt käib lepitusteenistusest, kus palvetatakse Jumalaema, aga ka tema lähedaste ja Jeesuse Kristuse eest: kuningas Taavet, pühad Joosep ja Jaakob.

Kihlatud Joosep ja püha Jaakobus

Taaveti liini jaoks oli Messia sünd suurim sündmus, hoolimata asjaolust, et tegevus toimus Petlemma inetus koopas. Maarjal polnud sugulasi ja Jeesuse sündimise ajal oli läheduses vaid Joosep Joosep, kes oli juba soliidses eas ja kutsutud valvama Neitsi neitsilikkust. Pärimus ütleb, et juudi ülempreester õnnistas teda kihlumise eest Maarjaga. Joosep hoolitses Jumalaema ja tema Beebi eest aastaid ning talle ilmus unenäos ingel hoiatusega, et ta peab põgenema Egiptusesse. Hetkegi kõhklemata tõusis ta püsti ja viis Maria ja lapse enda taha. Isegi kõrge vanus ei takistanud Joosepit võtmast vastutust kahe nii tähtsa elu eest ja et oma hoolealuseid katta, asus ta Egiptuses puusepana tööle, teenides elatist.

Ihu poolest oli Taavet Issanda esivanem, kuna pärimuse kohaselt pidi Päästja sündima Taaveti suguvõsast. Mitte vähem tähtis Issanda lähedane isik pole Jaakob. Ta oli Kihlatud Joosepi poeg oma esimesest abielust, seega peetakse teda Issanda vennaks. Kuna ta oli vaga ja Jumalale pühendunud, nimetati ta pärast Kristuse surnuist ülestõusmist Jeruusalemma kiriku rektoriks.

Püha Neitsi katedraal: puhkuse ajalugu

Neitsi Maarjat on inimesed austanud kristliku kiriku algusaegadest peale. Õndsa katedraali püha

Theotokost kui sellist hakati tähistama juba 4. sajandil pKr, kui Epiphanius Küprosel, Augustinus Õnnistatud ja Ambrosius Milanost viisid läbi jumaliku liturgia riituse Kristuse sünni auks ja ühendasid selle sellega. Tema Ema jaoks. See kirikuüritus sai ametliku staatuse alles 681. aastal, mil esmakordselt peeti kirikukogu Neitsi Maarja, Jaakobuse ja tema isa Joosep Kihlatud auks.

Kuupäev 8. jaanuar ei valitud juhuslikult. Kõigi pühakute seas on Jumalaema kõrgeim au. Seetõttu austavad kirikuteenrid teda austusavaldusena Pühimale Neitsile päev pärast kõige olulisemat usupüha – Päästja sündi.

Püha Neitsi katedraal: puhkuse tunnusjooned

Aja jooksul kipuvad mõned kirikuüritused populaarseks muutuma. Nii on 8. jaanuaril kombeks tähistada usupüha - Püha Theotokose katedraali, kuid Venemaal on oma kombed. Selle päeva inimesed kandsid hüüdnime "naiste puder". See peaks austama sünnitajaid ja ämmaemandaid. Külades oli 8. jaanuaril vanade kommete järgi kombeks küpsetada pirukaid ja kostitada neid sünnitajaid. Lastega taluperedes oli sel päeval vanemate kohus head-paremat valmistada, viina võtta ja kaarega minna sünnituse vastu võtnud ämmaemanda juurde.

Vanade vene tavade kohaselt tundsid naised Püha Jumalaema katedraali päeval oma erilist ühtsust Jumalaemaga, mistõttu nad jätsid talle leiva kingituseks. Naised küpsetasid reeglina pagaritooteid ja tõid neid kirikusse: osa maiuspaladest ka nemadjäeti altari ette ja osa pühitseti ning viidi koju.

Arvatakse, et need kombed pärinevad paganlusest, mis õitses Venemaal pikka aega. On teada, et enne Vene maade kristlusele pühendamist austasid inimesed paljusid jumalaid. Nende hulgas oli kõigi naiste patroness - Makosh, kelle kultus läbis moonde ja segunes Neitsi katedraali tähistamisega. Paganluse jälgi oli pikka aega võimatu välja juurida, eriti mis puudutab naisi abistavate jumalannade kummardamist.

On juhtumeid, kus paralleelselt kristlike kirikute ilmumisega jätkasid paljud taluperenaised külades igal sügisel kingitusi sünnitavate naiste jumalannadele. Need luustunud traditsioonid äratasid kirikuisade viha, kuid sellegipoolest ei takistanud isegi hirm karistuse ees naistel oma rituaale läbi viia. Arvatakse, et paljuski oli Püha Jumalaema katedraali tähistamine jumalateenistuse ajal ja pärast seda toimunud paganlike riituste maskeering. Inimesed korraldasid sel päeval pidusööke, tantsisid ringtantse ning külastasid jätkuv alt sünnitajaid ja ämmaemandaid.

Isegi 18. sajandil jätkus paganate tagakiusamine, kes oma rituaale kirikute eest hoolik alt varjasid. Preestrid nimetasid enamikku tänapäeva traditsioone kuradi tööks, ajades kõik talupojad segadusse. Isegi sellise mittetriviaalse kombe, nagu sel päeval pudru keetmine, omistasid nad kurjade vaimude mahhinatsioonidele. Huvitav fakt on see, et vaimulikud eitasid leiva pühitsemist ka Püha Jumalaema katedraalis. 1590. aastal mõistis Kiievi metropoliit inimesed hukka, nimetades nende tegevust ketserlikuks.

Kes veelskandeeriti Venemaal 8. jaanuaril?

Vana tava kohaselt langes Püha Jumalaema katedraali päev 26. detsembrile. Lisaks Neitsi Maarja palvelikule laulmisele avaldasid slaavlased austust prohvet Taaveti mälestusele, kes suutis oma kätega võita hiiglasliku Koljati. Talupojad austasid seda pühakut ja pöördusid tema poole abipalvetega. Usuti, et need, kes usuvad ja Taavetit palvetavad, pääsevad raevust ja vihast. See usk kujunes välja ajalooliste andmete tulemusena, et prohvet oli Sauli relvakandja ning pidi sageli kangekaelset abikaasat laulu ja naljaga t altsutama. Siit, Venema alt, sündis usk, et rännakule asudes peaks rändur paluma kaitset Taaveti käest. Selle eesmärk oli pakkuda talle kerget teed ja vabaneda igasugustest õnnetustest, sealhulgas röövlitest ja metsloomadest.

Püha Jumalaema sisenemine templisse

Kristlaste esindajad

religioonid teavad omast käest, et kalender on kõige olulisemate kirikusündmuste päevadel punase triibuga. Neitsi Maarja on Päästja sünniloo üks tähtsamaid tegelasi. Seetõttu on talle pühendatud palju ülistavaid tseremooniaid, sealhulgas 8. jaanuaril peetud Püha Jumalaema katedraal. Pühade ajalugu ulatub Uue Testamendi ajaloo keskmesse. Tähtsate sündmuste loetelu aga ei lõpe siin ja on palju muid usuliselt olulisi sündmusi.

Sissepääs Püha Jumalaema kirikusse on püha, mis pärines muistsest andmisest. See viitab kaheteistkümneleaasta olulisemad ususündmused ja seda tähistatakse detsembri neljandal päeval.

Sel päeval peaksid inimesed Givingu järgi meeles pidama Neitsi vanemaid: Annat ja Joachimi, kes elasid pika eluea kuni kõrge eani, kuid Jumal ei tasunud neid kunagi lastega. Kuni viimaseni, uskudes Jumala õiglusesse, usaldasid nad oma palvetes Issandat, lubades, et kui ta kingib neile kauaoodatud lapse, pühendavad nad selle talle. Kõikvõimas kuulis nende palveid ja saatis neile lapse – kauni Maarja.

Kui tüdruk oli kolmeaastane, läksid Anna ja ta abikaasa Jeruusalemma, et viia tütar templisse, nagu Issand oli lubanud. Pidades silmas tõotuse erilist tähtsust, süütasid Maarja vanemad küünlad ja korraldasid tüdrukule saatva rongkäigu. Noored neitsid järgnesid talle ning sugulased ümbritsesid Maarjat ja ta vanemaid.

Kui rongkäik lähenes templi väravatele, tulid neile vastu preestrid, keda juhtis Ristija Johannese isa Sakarja. Jumala elukoha sissepääsu juures oli 15 astet. Vanemad jätsid tüdruku esimese peale, misjärel vaatasid nad üllatusega, kuidas nende tütar tõusis iseseisv alt päris tippu.

Sakarja sai ül alt teate, et ta peab viima Maarja templi kõige pühamasse paika, kuhu see pidi sisenema vaid kord aastas. Sellest hetkest alates võime eeldada, et ajaloos algas raske ja otsustav periood – Päästja ema alustas oma teekonda. Sissepääs Püha Jumalaema kirikusse on pidulik sündmus, mil noor neitsi hakkas Issandat teenima vastav alt oma vanemate lubadusele.

Maarja jäämine templisse

Kroonik, kes pani kirja sündmuste ajaloo Neitsi elu kohta Jumala kojas, oli Joseph Flavius. Ta rääkis, et neiu elas ühes toas teiste neitsidega ja oli vagade neitside hoole all. Peamised ametid, millega tüdruk tegeles, olid palvetamine, näputöö ja palvete lugemine. Maria oli usin õpilane ja näitas lapsepõlvest saati endast parimat.

Vastav alt reeglitele

tollasest maailmast pidi tüdruk viieteistkümneaastaseks saades templi müüride vahelt lahkuma ja endale mehe saama. Kuid selles küsimuses näitas Maarja esimest korda sõnakuulmatust: ta andis tõotuse jääda oma elupäevade lõpuni neitsiks ja pühenduda Jumala teenimisele. Sakarias, olles tark, pakkus olukorrast väljapääsu. Ta soovitas tüdruku eakal sugulasel Joosepil temaga abielluda, et tagada talle inimväärne elu. See tähendas, et Maarja jääb jätkuv alt laitmatuks ja suudab oma tõotust täita.

Püha Neitsi Maarja templisse sisenemise tähistamise ajalugu

Selle sündmuse esmamainimine ilmus meie ajastu või õigemini kristluse ajastu alguses. Ajavahemikul 250–300 pKr. keisrinna Jelena nõudmisel ehitati esimene tempel, mis oli pühendatud Püha Theotokose templisse sisenemise mälestusele. Selle sündmuse tähistamine kehtestati kirikuringkondades lõpuks 4. sajandiks.

Pidustus oli lohakas ja pealiskaudne ning alles kümnenda sajandi alguses GeorgeNikodimsky kirjutas koos laulukirjutaja Joosepiga palveriituste kaanoneid.

Püha Neitsi Maarja kirikusse sisenemise tähistamise tunnused

Peab ütlema

et iga kirikuüritus on riitus. Muidugi järgivad kristlased erinev alt paganlikest ohverdustest humaanseid meetodeid, kasutades peamiselt palvelaule, jutlusi, võidmist ja mõningate sümboolsete ajaloosündmuste jäljendamist.

Hoolimata sellest, kas templis toimub jumalateenistus või mõni muu püha, näiteks Püha Jumalaema katedraal, on Neitsi palve sündmuse oluline atribuut. Olulised tegurid jumalateenistuse läbiviimisel on preestrite riided. Niisiis, Jumalaema templisse sisenemise tähistamise päeval riietuvad Issanda teenijad sinisesse või helesinisesse rüüsse. Sel päeval peetakse õhtust jumalateenistust, kogu öö kestvat valvet ja liturgia.

Püha Jumalaema kirikusse sisenemise püha tunnusjooned eeldavad ainult ettekirjutatud tekstide lugemist: palve Theotokosele, samanimeline troparion ja kontakion, samuti mitmed konkreetsed liturgilised hümnid.

Ristilöömine pühade auks

Usuliste arusaamade järgi on aastas 12 kõige olulisemat sündmust. Mõnda neist ei laulda mitte ainult massiliste palvelaulude ajal, vaid neil on ka oma atribuutika, näiteks krutsifiks "Sissepääs Kõigepühaima Theotokose templisse".

Risti koosselle teema pildid on väga populaarsed. Need on valmistatud erinevatest materjalidest. Ühel pool risti näete Loojat istumas tema jaoks ettevalmistatud troonil ja teisel pool Maarja templi trepist üles ronides saate jälgida pidulikku rongkäiku.