Püha ajalugu – Isamaa kaitsja päev (23. veebruar)

2024 Autor: Priscilla Miln | [email protected]. Viimati modifitseeritud: 2024-02-17 22:33

Isamaa kaitsja päevale pühendatud pidustused pärinevad eelmise sajandi algusest. Täna on sellisel päeval au sees eranditult kõik mehed, sest olenemata nende vanusest ja armee auastme olemasolust on igaüks neist loomupäraselt valmis ühinema rahuvõitlusega oma kodumaal. Isamaa kaitsja päeva püha ajalugu aitab teil pidutsemise vaimu sügavam alt tunda, mõista selle tähtsust.

Päritolu

1918. aastal kavatseti koos revolutsiooni võiduga endised sõjaväeosad laiali saata. 15. jaanuaril juhtus väga oluline sündmus. Nõukogu kiitis heaks Punaarmee loomise määruse. Sama aasta 29. jaanuaril moodustati laevastik. Uus võitlusjõud suutis olemasolevale formatsioonile tagasi lüüa.

Pärast rahvajõudude kokkutulekut oli plaanis läbi viia talguüritusi, need olid väljatöötamisel. Isamaa kaitsja päev oli algselt mõeldud ühekordseks aktsiooniks.

Esimene aastapäev

1919-10-01 N. I. Podvoiski, kes juhtis Punaarmee Ülemnõukogu, saatis Punaarmee asutamise esimese aastapäeva tähistamiseks pöördumiseSõjaväe ja viige kavandatud toimingud läbi dokumendi kinnitamise päeval.

Pidustus oli kavandatud sellest kuupäevast alates lähimale pühapäevale, et anda inimestele võimalus tervitada sõjaväelaste rongkäiku.

Isamaa kaitsja päeva ajalugu väidab, et dokumenti kaaluti mõne aja pärast. Oodatud pidustusteni oli jäänud liiga vähe aega.

28.01.1919 Moskva linnavolikogu istungit juhatanud L. B. Kamenev andis kohaletulnutele teada, et Punaarmee loodi aasta tagasi, kuid tehniliste takistuste tõttu korraldatakse üritused veebruaris. 17.

Planeeritud pidustused ei langenud vabale päevale. Seetõttu peeti tähistamine vastav alt faktidele, mida isamaa kaitsja päeva ajalugu hoiab, pühapäeval, 23.

Pidustuse edasine saatus

Punaarmee loomist tähistati 4 aastat hiljem selle viiendal aastapäeval. Nagu räägivad ajalooallikad isamaa kaitsjapäeva püha kujunemise kohta, olid pidustused oma ulatuselt rahvuslikud. Tegevused toimusid eelmisel päeval. Toimus vägede näidisparaad ja Moskva nõukogu pidulik koosolek.

Ajaloolised faktid

Viendal aastapäeval püüdsime tähistamise kuupäeva siduda mõne ajaloolise süžeega.

Isamaa kaitsja päeva ajalugu ütleb, et 1923. aastal registreeriti otsus, et varem määratud kuupäev on päev, mil dokumentNõukogude armee moodustamine. Samal perioodil anti välja dekreet sõjaväe moodustamise aastapäevale pühendatud pidustuste kohta.

Isamaapäeva kaitsja Venemaal eeldas neil päevil kogu partei juhtkonna kaasamist riigipüha korraldamisse ja mastaapsete pidulike aktsioonide kavandamisse.

Kuupäeva võltsimine

Ajalooliselt ei ajastatud Isamaa kaitsja päeva kindlale kuupäevale ja 1923. aastal üritati sündmusi põhjendada ajalooliste süžeedega. Ja see saavutati erilise innuga.

5. veebruaril avaldati Revolutsioonilise Sõjanõukogu dokument, milles oli kirjas, et 23. veebruaril 1918 loodi vägi kodumaa kaitsmiseks Saksa sissetungijate eest.

Ajalehe "Sõjaline Mõte ja Revolutsioon" välja antud number nägi ette 23. veebruaril 1918. aastal moodustatud uue sõjalise jõu peajaotuse loomist. Sel kuupäeval tähistatakse nüüd isamaa kaitsja päeva tänu dokumendi fotokoopia avaldamine ajakirjas "Military Bulletin". Siin oli kokkukutse asendamise fakt, see tähendab, et kuupäeva muudeti 15. jaanuarist 23. veebruarini.

Tõendid kuupäeva muutmise kohta

Isamaa kaitsja päeva tähistamise ebajärjekindlust tunnistasid toona mõned väeosade ülemad.

Sõjaväejuht K. E. Vorošilov ei varjanud kahtlusi valitud kuupäeva õigsuses. Ajalehe Pravda 5. märtsi 1933. aasta numbris ütles ta, et Punaarmee kokkukutsumise kuupäeva tunnustamine tehti ilma põhjuseta ja seda praktiliselt ei kinnitatud.faktid ajaloolisest tegelikkusest.

Isamaa kaitsja päeva tähistamist määravate tegelike tegude lahknevuse kohta annab tunnistust ka I. V. Stalini 1938. aastal välja antud lühikursus NLKP ajaloost (b), milles väideti, et 1938. a. 23. veebruaril 1918 andis Nõukogude armee Narva ja Pihkva lähistel vaenlase agressorile otsustava tagasilöögi. Just need sündmused tähistasid riigi sõjalise jõu loomist. Arhiiviallikate kohaselt ei registreeritud selles piirkonnas sõjalisi operatsioone.

Isamaa kaitsja päev sõjajärgsetel aastatel

Sõjajärgsel ajal oli isamaa kaitsja päevale pühendatud pidustustel eriline sügav varjund. See ühendas samaaegselt imetluse kodumaa vägevuse vastu, aupaklikkuse sõdurite-vabastajate tegude ees ning nende inimeste ühtsustunde, kes võitsid kõigi aegade ja rahvaste kõige kohutavama sõja.

Isamaa kaitsja päeva tähistamise ajal ei töötanud inimesed peaaegu üldse, kuigi tol ajal polnud puhkepäev veel ametlikult kehtestatud. Alates lõunaajast kaeti kõikjal pidulikud lauad ja pidu algas.

Koolides toimus isamaakaitsja päevale pühendatud eritund. Lastele sisendati lugupidamist oma rahva vastu, toetudes Nõukogude sõdurite kangelaslikele eeskujudele julgusest ja vaprusest. Isamaa kaitsja päevale pühendatud aktsioonide väljatöötamine oli piisav alt põhjalik ja sügav.

Pühapäeva valimine, kuigi see ei vasta täielikult ajaloo tegelikkusele, on muutunud põlvest põlve edasi antud rahvatraditsiooniks. Selles kirja pandud ideede põhjal on üles kasvanud terved põlvkonnad oma maa vapraid, kartmatuid ja pühendunud poegi. Seetõttu on raske ülehinnata Isamaa kaitsja austamise idee esiletoomise tähtsust.

Mõju isiksusekasvatusele

Isamaa kaitsjal on iga inimese arengule väga võimas moraalne mõju.

Austades sõdurite-kaitsjate vaimu, valmistasid isamaa kaitsja päevale pühendatud üritused nõukogude inimesi ette raskustest ja kaotustest ülesaamiseks Teises maailmasõjas. See aitas rahvast koondada ja suunata selle jõu võitlusele kõigi ühise eesmärgi nimel – nende kodumaa rahu ja õitsengu nimel.

Põlvkond, kes on üles kasvatatud julguse austamise vaimus, vapruse oma kodumaa kaitsmise vaimus, näitas üles lugematuid inimeste saavutusi võitluses ja töös, tagades nende järeltulijate tuleviku.

Täna Venemaal Isamaa kaitsja päeva tähistamise sügavaim mõte on harida oma kodumaa tõeliselt pühendunud poegi legendaarsete patriootide kangelaslike eeskujude põhjal, demonstreerides riigi jõudu.

Isamaa kaitsja päeva tähendus täna

Alates 2002. aastast on 23. veebruar tunnistatud riigipühaks. Isamaa kaitsja päeva ajalool on palju nimesid. Praegune kiideti heaks 1995. aastal.

See näitab triumfi tähtsust kogu rahva elus ja selle kolossaalse mõju tunnustamist iga riigi kodaniku isiksuse tuuma kujunemisele.

Selle päeva tähistamine kaasaegses stiiliselu tegelikkus motiveerib inimesi muutuma puhtamaks, julgemaks, tundma oma isiklikku vastutust rahu tagamisel ja kodumaa kaitsmisel.

Idee, et Isamaa kaitsja päev toob kokku kõik inimesed üheks võitmatuks jõuks, toob esile sellised iseloomuomadused nagu tahe, julgus, eneseohverdus, kangelaslikkus.

Austades ajaloolisi traditsioone, austades oma kodumaa kaitsjate relvajõude, panevad kõik oma õla tagama isamaa rahu ja õitsengu.

Selle päeva tähistamise väga oluline tähendus on näidata riigi kaitsevõimet, tagades selle iseseisvuse ja tuleviku. Pole asjata, et 23. veebruaril peetakse väeosades nii palju sõjaväeülevaateid ja lahtiste uste päevi.

Palju tähelepanu pööratakse noorema põlvkonna isamaalisele kasvatusele. Kõik need meetodid ja tegevused tagavad inimeste väärilise ja lugupidava suhtumise oma kodumaale.

Isamaa kaitsja päeva kaasaegsed üritused

Täna on käimasolevad sündmused mõeldud selleks, et õhutada nooremat põlvkonda sõjaväeteenistusse, et sisendada neis aupaklikku austust oma riigi vastu.

Mitmed ülevaated väeosadest ja üksustest sisaldavad tähistamiseks koostatud kava. Isamaapäeva kaitsja demonstreerib sellele maale talletatud tohutut jõudu. Inimeste silme ees avanev sõjavarustus räägib elanikkonna suurest kaitsest ja territooriumi terviklikkusest.

Eelmustandnoortel lastakse kogeda elu sõjaväes, valmistudes tulevaseks mobilisatsiooniks ajateenistuseks. Noorema põlvkonna meelest peaks see äri olema seotud prestiiži ja tõelise mehe olulise atribuudiga.

Kavas on isamaa kaitsja päevale pühendatud tunnid koolides ja teistes erineva tasemega õppeasutustes. Lisaks pakutakse teavet puhkuse kohta juurdepääsetaval kujul igas vanuses lastele.

Õpetaja valmistab tundi organiseerides alati huvitava materjali ette. Isamaa kaitsja päeva eesmärk on kasvatada lastes austust isamaa vastu.

Huvitavamat teavet esitatakse filmide, multimeedia ja visuaalsete materjalidena. Isamaa kaitsja päeval toimuvad tunnid peaksid aitama koolilastel mõista, milline koht on osariigis sõjaliste asjade austamisele.

Isamaa kaitsja päeva püha ajalugu on juurdunud Nõukogude riigi kujunemise algusest. Sellest ajast kuni tänapäevani on tähistamisel väga suur mõju noorema põlvkonna haridusele ja tänutunde kujunemisele iga kodaniku vastu. Traditsioone austades ja isamaapäeva tähistamise tähtsust tunnustades demonstreeritakse riigi võimu ja sõjalist väljaõpet. Selle puhkuse tähtsus on alati olnud väga suur ja on seda tänaseni.