Riiklikud ja riigipühad Austrias

2024 Autor: Priscilla Miln | [email protected]. Viimati modifitseeritud: 2024-02-17 22:30

Austriat võib tõesti pidada üheks kultuursemaks ja muusikalisemaks riigiks Euroopas. Iga-aastased Viini ballid, millel pole analooge, on tuntud üle maailma. Austria on oma pikkade eksisteerimisaastate jooksul suutnud tunnetada erinevate riikide kultuuripärandit, mistõttu on see rikas rahvuspühade poolest, mida selle riigi elanikud nii ered alt ja omapäraselt tähistavad.

Pühad Austrias: põhiteave

Enamik austerlasi on katoliiklased, nii et peaaegu kõik pühad selles riigis põhinevad religioonil ja määratakse Gregoriuse kalendri järgi. Näiteks Austria kolmeteistkümnest riigipühast on kümme religioossed. Tähelepanu väärib ka üks omadus – mõnda püha tähistatakse vaid mõnes riigi osas ja need on kehtestatud kohalike seadustega. Nende sündmuste hulka kuuluvad:

• 4. mai – Floriani Lorchi päev – peetakse Leopoldi järel teiseks patrooniks, keda Ülem-Austria elanikud austavad.
• 24. september on Salzburgi kaitsepühaku Püha Ruperti päev, mida linnarahvas tähistab viis päeva. Pidustustega kaasnevad festivalid, laadad ja ilutulestik.
• 10. oktoober – rahvahääletuse päev, mille tulemusena sai Kärnten Austria osaks.
• 15. november on Püha Leopoldi päev, mida tähistavad Viini elanikud, keda peetakse riigi kaitsepühakuks.

Mis puudutab Austria rahvuspühasid, siis tuleb märkida, et neid ei seostata alati lõbusaga, on neid, kelle tähistamise päevad austerlased pühendavad oma surnud lähedaste mälestamisele. Ja üldiselt käib pidustustega kaasas kingituste vahetamine, vahel ka puhtsümboolsete nipsasjade vahetamine, külaliste saabumine või on need tänavalaadad, ballid, festivalid ja karnevalid säravate kostüümide, maskide ja piiritu entusiasmiga.

Millised on Austria kõige populaarsemad pühad?

Austerlaste ühed lemmik- ja laialdaselt tähistatud pühad on jõulud, uusaasta ja lihavõtted. Kuid uusaastapühad on Austrias, nagu enamikus Euroopa riikides, vähem populaarsed kui jõulud. Jõulude tähistamise ootuses maal algavad juba kuu aega ette vilgas ettevalmistustööd, poed ja kauplused hakkavad tööle tõhustatud režiimil, pikendades lahtiolekuaegu, et ükski elanik ei jääks ilma ja tal oleks aega korralikult toimetada. valmistuda tähistamiseks. Avatakse kogu Euroopas tuntud, keskajast pärit Viini laat ning aastavahetusest kuni paastu alguseni algab karnevali hooaeg, millega kaasnebriiklikud pidustused ja pidulikult kaunistatud iidsed hooned.

Pidustuste tunnused

Jõulud ja uusaasta jäävad ikkagi puht alt perepühadeks. Vana-aastaõhtul on tavaks serveerida pidulauale sealiha, jõululaupäeval hane ja karpkala. Muidugi on iga perekond rikas oma traditsioonide poolest, kuid üldtunnustatud toidud jäävad enamikul juhtudel muutumatuks. Austria elanike seas on populaarseimad aastavahetuse kingitused põrsaste suveniirid, šokolaadist korstnapühkijad, martsipanist piparkoogid ja neljalehelise ristiku kujukesed, jõulude ajal on kombeks vahetada saiakesi ja šokolaadi. Teine populaarne püha Austrias on ülestõusmispühad, mis tähistavad 40-päevase suure paastu lõppu ja on seotud kevade alguse, valguse ja soojusega. Austerlased vahetavad sel päeval kaunistatud mune ja jäneste kujukesi. See puudutab maailmakuulsaid sündmusi, mida traditsiooniliselt tähistavad paljud riigid. Vaatame lähem alt Austria eredamaid ja pidulikumaid pühi, mis pakuvad suurimat rõõmu nii kohalike elanike kui ka turistide seas.

Püha Neitsi Maarja taevaminemine

Austrias tähistatakse seda püha 15. augustil ja seda peetakse riigipühaks. Legendi järgi veetis Püha Neitsi oma viimased elupäevad evangelist Johannese majas, keda peetakse üheks kõige andunumaks Kristuse järgijaks. Tema kõrval olid kõik Jeesuse Kristuse jüngrid, välja arvatud Toomas,kes saabus vaid paar päeva pärast tema surma. Toomas palus meeleheitlikult apostlitelt luba jätta viimast korda Jumalaemaga hüvasti. Sellegipoolest lubati tal seda teha, kuid kui kirstu kaas lahkumiseks tõsteti, nägid nad surnukeha asemel lillede laiali. Sellest sai alguse traditsioon pühitseda kirikukirikutes lõhnavate ürtidega lillekimpe. Kimbud pärast pühitsemist toodi majja ja riputati uste kohale ning palvenurgas kuni järgmise taevaminemise päevani kaunistasid austerlased oma kodu taimede ja lilledega. Uskumuste kohaselt õnnistab maad sel perioodil Püha Neitsi ise. Seda traditsiooni järgitakse tänapäevani ja templiteenijad kannavad põlvest põlve edasi legendi Jumalaema uinumise kohta.

Mardipäev

Püha tähistatakse 11. novembril ja selle nimi on Martingazel. Koos selle sündmusega avatakse Austrias traditsiooniliselt iga-aastane karnevalihooaeg. Sel päeval korraldavad austerlased saagikoristuse puhul pidusöögi, mille pearoaks on eriretsepti järgi küpsetatud hani. Vanapagana ajal oli see päev sügisese lõikuse viimane päev, palgalised töölised lubati koju ja töö eest tasuks anti kätte haned. Seda püha Austrias tähistatakse tänapäevalgi väljakujunenud traditsiooni kohaselt: austerlased külastavad linnaäärsetes vaiksetes paikades väikeseid restorane, kus naudivad uue saagi veini, kuid eelmise aasta sellest päevast peetakse juba vanaks.

Epifaanipäev

Austrias, nagu ka paljudes teistes katoliiklikes riikides, tähistatakse kolmekuningapäeva 6. jaanuaril. Ristimine on päev, mil kolm tarka tulid oma kingitustega Jeesuslapse juurde. Neid maagi nimetatakse ka mustkunstnikeks kuningateks, sellest ka pidustuse teine nimi – Kolmekuninga püha. Nüüd kaasneb selle üritusega ka pidulik jumalateenistus, inimesed toovad annetusi kulla, mürri ja viiruki näol. Pärast jumalateenistust kogunevad austerlased perelaua äärde, mille peamiseks sümboliks on "jõulupalk". Lapsed riietuvad kolmeks kuningaks ja käivad majast majja, lauldes laule lootuses saada preemiaks maiustusi. Selle eest joonistavad nad majade ustele talismani kurjade vaimude vastu.

Kõigi pühakute päev

Tähistus langeb 1. novembrile ja seda peetakse riigipühaks. Sel päeval viiakse läbi mälestusriitusi, mis on iga katoliiklase püha kohus. Puhkuse peamine sümbol on mälestusküünlad. Usutakse, et süüdatud küünlad ja meie seast lahkunute mälestus aitavad puhastustule langenud lahkunuid, lühendavad nende viibimist selles sünges paigas ja kiirendavad nende vaimset puhastumist. Austerlased külastavad sel päeval traditsiooniliselt templeid, panevad surnute eest küünlaid, mälestavad uppunuid veepinnal hõljuvate värskete lillede pärgadega. Mõnes Austria piirkonnas antakse abivajajatele leivatükke ja järgmisel päeval külastatakse oma lahkunud lähedaste haudu.

Väärib märkimist, et need pole kõik Austria pühad, vaid ainult kõige meeldejäävamad ja olulisemad. Mis puutub austerlastesse endisse, siis siinMärkimata ei saa jätta ka nende suhtumist põlvest põlve edasi antud kultuuritraditsioonide järgimisse, rahva ühtsusse pidupäevadel ja armastusse oma kultuuri vastu.